oli puhas reaalsus. Asutajaliikmeid oli kokku 10, põhiteoreetikud olid Theo van Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt. Igal juhul oleks vale arvata, et funktsionalistliku hoone vorm tekib praktiliselt iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea
käituda. Põhjuslikust teooriast funktsionalismi. Biheiviorismi järgi ei saanud öelda, et käitumine on põhjustatud vaimuseisundi poolt, sest käitumiskalduvust ei peetud põhjuseks. Põhjusliku vaimuteooria järgi ongi vaimne see, mis täidab seda põhjuslikku rolli. Biheivioristide käitumiskalduvused on sisemised põhjused. Analüütiline funktsionalism on põhjusliku vaimuteooria edasiarendus. Mõned peavad David Armstrongi ja David Lewist isegi esimesteks funktsionalistideks. Mõlemad lähtuvad mentaalsete mõistete analüüsist. 3.Analüütiline funktsionalism. Erinevalt psühhofunktsionalismist ütleb analüütiline funktsionalism, et funktsionaalse rolli määratlus üldiselt teada. Me jagame rahvapsühholoogiat, kus figureerivad vaimsed mõisted ning mis koosneb üldistest rahvatarkustest ja teadmistest vaimu kohta. Sageli väidavad analüütilised funktsionalistid, et rahvapsühholoogia printsiibid määravad ära ka mentaalsete mõistete tähenduse.
Äärmuslik, kuid iseloomulik näide Nordilt: kui tuleb tõlkida ärikiri inglise keelest hiina keelde, siis ei ole tõlkijal originaaliga midagi peale hakata; ta kirjutab täiesti uue hiinakeelse kirja, sest ärikultuurid on nii erinevad. Isegi kui funktsionalism on deskriptiivne ja tal tõepoolest õnnestub edukalt kirjeldada kõiki praktikas esinevaid tõlkeliike, on tõlkekoolituse seisukohalt puuduseks jätkuv lähtumine tekstist, mille tulemusel ka ennast funktsionalistideks pidavad tõlkijad tegelevad peamiselt siiski sellesama tekstiuurimise ja -teisendamisega. Isegi skopos ehk eesmärk on tekstil, mitte seda kirjutavatel inimestel, umbes nagu tekst sooviks midagi saavutada. Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral
annaabi.ee 
