Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt. lüürika sõnum/tekst Saaja kõnetav funkt.- dramaatiline Kontekst osutav funkstsioon - eepiline Kontakt ühendav funkt. Keel keeleülene (metakeelne) poeetiline Keele osutav roll on kõige tähtsam teabeedastuses selle abil viidatakse ümbruskonnale (kontekstile) ning omistatakse sellele tunnused (päike paistab). Kasutatakse ümbruse kirjeldamiseks aluseks eepikale Väljenduslik roll annab kirjeldava sisu kõrvale ka kõneleja hoiaku. See on
siis liitfunktsioon h ◦ f : D → R on pidev punktis a. Olgu (xk) selline jada, et xk ∈ D{a} ja xk → a. Teoreemi 3.2 kohaselt on meie eesmärgiks näidata, et h ◦ f (xk) → h ◦ f (a) . Funktsiooni f pidevusest punktis a järeldub, et uk := f (xk) → f (a) = b. Seega järeldub funktsiooni h pidevusest punktis b koonduvus h (u k) → h (b). Niisiis, h ◦ f (xk)) = h (f (xk)) = h (uk) → h (b) = h (f (a)) = h ◦ f (a) , s.t. h ◦ f on pidev kohal a. 18. Lõigus pidev funkstsioon, selle omadused Defineerida funktsiooni pidevus tema määramispiirkonna alamhulgas: Olgu X funktsiooni f määramispiirkonna D alamhulk. Kui f on pidev igas punktis x ∈ X, siis öeldakse, et ta on hulgas X pidev. Funktsiooni f : D → R nimetatakse pidevaks, kui ta on oma määramispiirkonnas D pidev. Teada lõigus pideva funktsiooni omadusi: Pidev funktsioon teisendab intervalli intervalliks. Lõigus [a, b] pidev funktsioon f on selles lõigus tõkestatud, s.t.
¨ I 9/9 Keskva¨ artusteoreemid ¨ Keskva¨ artusteoreemid ¨ Lause (Rolle'i teoreem) ~ Kui funktsioon on pidev loigul [a, b] ja diferentseeruv vahemikus (a, b) ning f (a) = f (b), siis leidub vahemikus (a, b) punkt c, kus f (c) = 0. ~ Toestus. ~ Kuna loigul pidev funkstsioon saavutab seal oma minimaalse ja maksimaalse va¨ artuse, ¨ siis leidub funktsioonil f (x), mis ei ole ¨ konstantne funktsioon, vastavas vahemikus vahemalt uks ¨ ekstreemumpunkt c, kus f (c) = 0. Konstantse funktsiooni korral f (x) = 0 iga x (a, b). ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us