seisukohtadest. 20. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul (Kultuuriline kontekst) analüüsitakse erinevaid fundamentalistlikke usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine. Skaala abil on võimalik määrata inimese fundamentalismi määra, võrrelda seda mingi rühma keskmisega ja kirjeldada kogu rühma fundamentalismi määra 21. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. 2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast. 3. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. 4. Nad kasvatavad oma lapsi oma uskumuste traditsioonis. 5
tuleb täpselt järgida. 2. Ühegi religiooni õpetusraamat ei sisalda kõiki olemuslikke, põhilisi tõdesid elu kohta. 3. Kui sa asja tuumani jõuad, siis põhimõtteliselt on maailmas ainult kahte liiki inimesi: õigeksmõistetud, kellele Jumal armu annab, ja ülejäänud, kellele ta armu ei anna. Stereotüüpid: fundamentalism on religion, tekstikeskne, sõjakad, ajast maas, autoritaarsed ja dogmaatilised 22. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistide seas on palju erinevate iseloomu omadustega inimesi, mis viitab sellele, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik vaid pigem õpitud nähtus. Fundamentalistid käituvad järgmiselt: 1. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on
Skaalade puhul on üheks nõudeks nende valiidsus (kehtivus), see et nad peavad mõõtma mingit defineeritud kvaliteeti või omadust. Kuna aga fundamentalismi määratlus on jäänud sageli ebamääraseks ja laialivalguvaks, siis on hakatud fundamentalismist rääkima konkreetsete skaalade tähenduses. See tähendab, et fundamentalismiks peetakse seda, mida konkreetne skaala mõõdab. Erinevad skaalad võivad anda erinevaid tulemusi ja puudutada erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid Üheks suureks küsimuseks religioonipsühholoogide jaoks on olnud see, kas fundamentalistid on teatud kindlat tüüpi isiksused või mitte. On ebaadekvaatne väita, et fundamentalistid on rigiidsed ja võimukad inimesed. Paraku pole fundamentalistliku ellusuhtumisega inimeste isiksuseuuringud andnud üheselt mõistetavaid tulemusi. Uuringud näitavad, et fundamentalistide seas on väga erinevate isiksusejoontega inimesi. See tulemus viitab asjaolule, et fundamentalism