surmaabist loobumine võib olla tingitud soovist käia lõpuni see tee, mis arvatakse olevat Jumalast või saatusest määratud. Selles mõttes tuleb nõustuda väitega, et ei saa rääkida inimese õigusest sellele, mis nagunii on tema vääramatu saatus, küll on aga inimesel õigus soovida selle vääramatu saatuse väärikat teostumist. Sellest lähtudes ei ole teoloogid passiivse eutanaasia vastu (3., lk 1820). Inimeselt elu võtmise keeld põhineb fundamentaalsetel ning sügavalt juurdunud eetilistel ja religioossetel veendumustel. Näiteks juudiusu traditsiooni kohaselt põhineb elu pühadus arusaamal, et elu on kingitus, mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik
Jätkas haigla institutsiooni ja vangla ist. Ajalooga. Vangla diskursus võib olla väga erinev: vangid väärastunud olendid, vangid kui inimesed kes on nõrgad ja hälbinud teelt ja vangla ülesanne on nad ümber kasvatada. Ta tuli järeldusele et Euroopa ajaloos on erinevatel aegadel valitsenud erinevad diskursiivsed korrad. Diskursused põimuvad üksteisega läbi, toetuvad üksteisele. Nt. Klassikalise ajastu diskursused (keel, raha) põhinevad sarnastel fundamentaalsetel alustel ja kultuurilise keskkonna defineerib. Korra muutumine on võimalik ainult täieliku katkestuse või hüppe tagajärjel, kõik vana heidetakse kõrvale ja selle asemele tekib uus. Selle taustal vaatleb ka võimu fenomeni. Võim: nähtav (klassikaline) vs mikrotasandi nähtamatu võim. Klassikaline on selline, kus monarhi elukoht on selgelt linnapildid välja toodud, kus võim korraldab suuri demonstratsioone, riigivõim kandja ilmub tribüünile ja
Üheks põhjuseks on, et madal IQ ennustab paremini korduvat kuritegelikku käitumist kui ühekordset või harva. Samuti on täheldatud retsidivistide madalamat IQ taset kui ühekordselt karistatud kurjategijail. (Saar, 2007, lk 93) 1.6 Determinism vs vabatahe Igasugune sotsiaalne uurimus tõestab paratamatult küsimuse inimese loomusest, tema olemusest. Veelgi enam, kõik ühiskonnas olevad sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused
annaabi.ee 
