teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid. Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 ) 4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega. 6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava
Zeppelin- õhulaeva esimene reis Lennuk- esimene lennuk, mis püsis õhus (12s), hakkas arenema lennundus tehnika Geneetika - teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale Kvantmehaanika - energiaalilikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid portsjonite kaupa Aatomi ehituse selgitamine - peadpööritav hüpe teaduse arengus. Erirelatiivsusteooria - kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste kohta - aeg võib kulgeda erineva kiirusega, valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog Psühhoanalüüs - seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest Kõik need teaduslikud avastused laiendasid oluliselt rahva silmaringi ning tekkis uus maailmapilt. Kirjandus ja kujutav kunst Hakati jagama Nobeli preemiaid. Kõige huvipakkuvamaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind
4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks
annaabi.ee 
