Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. ·
rahvastikus üsna väike osa(2,5%). 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga Kuna riigi kodanike AIDSi suremus on kahandanud ka nende eluiga, siis on inimeste eeldatav eluiga suhteliselt lühike. Meeste puhul on selleks keskmiselt 51,04 aastat ning naistel keskmiselt 54,91. Kokku on meesta ja naiste keskmiseks elueaks leitud 52,95 aastat. 2.4. Riigi rahvuslik koosseis Burkina Faso rahvuslikku koosseisu kuuluvad enamasti Mossid(40%) ning teised, kelleks on Gurunsid, Senufod, Lobid, Bobod, Manded ja Fulanid(kokku 60%) 2.5. Hõive riigis Riigis on palju tööjõudu- umbes 6668 miljonit inimest. Enamasti (90% ulatuses) tegeletakse Burkina Fasos põllumajandusega. Kasvatatakse puuvilla, maapähkleid, võiseemnikupähkleid, seesamit, sorgot, hirssi, maisi ja riisi. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationBurkinaFaso.svg http://www.scribd.com/doc/29762330/Laane-Aafrika
Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Sotsiaalne grupeeritus: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide
Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. ·
indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharid, araablased, ashantid, bakongod, bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid, chewad, dogonid, fangid, fondid, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, wolofid, yorubad, suulud. Põlisrahvad Põlisrahvasteks nimetatakse rahvaid, kes on elanud oma maal väga pikka aega - rahva ühismälus üldjuhul aegade algusest saadik. Neid iseloomustavad iidsetesse aegadesse ulatuvad konkreetse maaga seotud traditsioonid ning maailmanägemine, mille kohaselt käsitletakse end oma maailma osana, mitte sellest eraldiseisvana. Põlisrahvad peavad
huvidest. Selle tulemusena olid mitmete hõimude ja rahvaste esindajad ära lõigatud oma sugulastest ja lähedastest. Rahvad, hõimud, etnilised grupid ja keeled: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon). Väga vähesed Aafrika
küsitavatest allikatest raha. Peamiselt võitles diktaator aga ikkagi sisevastastega teistest etnostest. Macias Nguma, kes oli Ekvatoriaal-Guinea diktaator (1968-79) võitles samuti siseopositsiooniga, millel polnud seost külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri
annaabi.ee 
