värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid metüüloranz metüülpunane Fenoolftaleiin Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2 Sulfoonftaleiin indikaatorid · 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas · Indikaatoriks Na soolad · Fenoolsulfoonftaleiin ehk fenoolpunane Azoindikaatorid: Metüülpunane
toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv Indikaatoriks nõrk alus: In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Happe-aluseliste indikaatorite tüübid ftaleiin: fenoolftaleiin (Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2) sulfoonftaleiin: 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane azo: metüülpunane(Indikaatori pöördeala pH 4,2-6,3) Tugeva-happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver: Indikaatori valiku põhimõtted neutraalisatsioonitiitrimisel: reeglina valitakse mõni nõrk alus või hape, indikaatori pKa±1 Puhverlahused
Meetodi aluseks on keemiline rektioon, milles osaleb hape kui prooton ja alus kui prootoni siduja. + - HA + B = BH + A . 22. Happe-aluseliste indikaatorite toime mehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. 23. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid (ftaleiin-, sulfoonftaleiin ja asoindikaatorid) · Ftaleiin indikaatorid: fenoolftaleiin, tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid: fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid: metüüloranz, metüülpunane 24. Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver. + - H3O + OH = 2H2O kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist
- happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe aluse värv värv In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid ftaleiin: fenoolftaleiin (Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2); tümoolftaleiin sulfoonftaleiin: 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane azo: metüüloranz(Indikaatori pöördeala pH 3,1-4,4.); metüülpunane(Indikaatori pöördeala pH 4,2-6,3) Tugeva-happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver-
* pH iseloomusab vesinikioonide sisaldust lahuses (pH = - log C) * Neutraalses lahuses pH = 7 (tugev/nõrk alus + tugev/nõrk hape) * Happelist keskkonda pH < 7 põhjustab vesinikioonide rohkus. (nõrk alus + tugev hape) * Aluselist keskkonda pH > 7 põhjustab hüdroksiidide rohkus. (tugev alus + nõrk hape) * Indikaatorid: -) Lakmus - Happes punane, neutraalses lilla ja aluseslises sinine. -) Metüül-oranz Happes punane, muidu oranz. -) Fenool-ftaleiin Aluses roosa, muidu värvuseta. * Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond. * Tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 * Nõrgad happed: H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Keemiline tasakaal * Pöördamatud reaktsioonid kulgevad ühes suunas ja lõpuni. * Pöörduvad reaktsioonid toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni.
annaabi.ee 
