*Hape- aine, mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid. HAPPED JAOTATAKSE: 1)hapnikku sisaldavad 2)hapnikku mittesisalduvad. *Indikaator-aine, mis muudab oma vrvust erinevates keskkondades erinevalt. *Ph-nitab vesinikioonide sisaldust lahuses. happelises PH<7 aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
AINE OMADUSED Aine omadusteks nimetatakse aine teatud kindlaid tunnuseid. Igal puhtal ainel on kindlad fsikalised omadused, ei sltu teiste ainete mjust antud ainele. 1.VRVUS 2.LHN 3.OLEK Olekuid on 3: tahke, gaasiline ja vedel.( vesi esineb jna, veena ja veeauruna) 4.KEEMIS TEMPERATUUR. Puhta aine keemisel psib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Temperatuur sltub hust. keemis temperatuur on 100 kraadi. 5.SULAMIS TEMPERATUUR puhta aine sulmaisel psib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. 6.AINE TIHEDUS Tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumalaga aine koguse mass.
ning C-de vahel on vhemalt ks kahekordne kovalentne side. nimetuse kpp -een ldvalem CnH2n alkeenidest vivad prineda ka ssinikradikaalid -CH---CH2 e. vinl (krval side) alkaanidl esinevad ka isomeerid, vivad olla ka tskloalkaanid.Alkeenide isomeerid: trans vi cis ja nad on omavahel isomeerid. Alkaanide saamine: 1)laboratoorsel teel- alkoholide dehdraatimine(vee ra vtmise teel) nt. CH3CH2OH->H2O+CH2=CH2 2)tstuslikul teel- alkaanide dehdrogeenimiselt CH3CH2CH3->H2+CH2=CH-CH3 Alkaanide fsikalised omadused: 1)homoloogilises reas 3 esimest liiget gaasid,jrgmised vedelikud ning alates 18-dast ssinikust on alkeenid tahked. 2)keemistemp-d suurenevad molekulmassi kasvuga.sulamistemp. vheneb molekulmassi kasvuga. 3)on hdrofoobsed ained-seetttu ei lahustu vees.4)alkeenid on lhnavad ained.5)sulamis-ja keemistemp. on alkeenidel tavaliselt madalamad, kui neile vastavatel alkaanidel. Alkaanide keemilised omadused:1)alkeenidel on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. plemine e
Kivim-mitmest mineraalist koosnev moodustis. Kontsentratsioon-aine osakeste arv ruumalahikus. Indikaator-on mingi nhtuse olemasolu nitaja,vahend mingi suuruse ligikaudseks mtmiseks Filtrimine-tahke aine eraldamisviis lahusest. Aatom-keemilise elemendi vikseim osake,molekuli koostisosa. Molekul-aine vikseim osake;koosneb aatomitest. Aurustumine-vedeliku muutumine auruks. Tahkumine-vedelas olekus oleva aine muutumine tahkeks. Fsikaline nhtus-protsess,milles muutub aine olek jt. aine fsikalised omadused,kuid ei muutu aine koostis. Keemiline nhtus-protsess,milles muutub aine koostis. Kdunemine-orgaaniliste ainete muundumine mikroorganismide toimel. Krimine-orgaaniliste ainete muundumine bakterite vi prmseente elutegevusel hapniku osaluseta vi ka hapniku osavtul. Toitained-ssivesikud,rasvad,valgud;toiduainete koostisosad. Ktus-soojus- ja elektrienergia saamiseks kasutatav aine. Kttevrtus-soojushulk,mis eraldub 1 kg ktuse tielikul plemisel(kJ/kg).
tahke aine analsi jms.). Igal juhul peaksid olema siiski paaristunnid, et pilased juaksid sveneda. Ka viksid tunnid olla ppepeva lpus, et pilased saaksid soovi korral kauem ttada. Kursust peab petama rhmatunnis (maksimaalselt 18 pilast), et iga pilane saaks praktilisi tid ise teha. Keemilise analsi valikkursuse ainekava . (Jaotus tundide kaupa.) 1. Analtilise keemia eesmrgid , kvalitatiivne ja kvantitatiivne anals. Analsi meetodid: keemilised, fsikalised ja fsikalis-keemilised. Sstemaatiline ja ositianals. 2.-3. Mningaid vajalikke eelteadmisi: ioonreaktsioonid (koos harjutamisega), komplekshendid, pH, puhverlahused, molaarsus, katioonid, anioonid. 4. Philised toperatsioonid keemilisel analsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse (reageerimine tugevate hapetega, sulandamine, komplekseerimine). Ainete eraldamine segudest ja lahustest (sadestamine, tekkiva reaktiivi meetod, ekstraktsioon). Maskeerimine. 5.-7
Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad
he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab neid aineid rohkem kas lli- vi maltspuit? Llipuit, kuna ta on kvem ja tumedam, lhnab seetttu tugevamalt. 13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub?
ssinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised ssiniku ja vesiniku hendid, kus he ssiniku aatomid on seotud nelja kovalentse ksiksidemega teiste aatomitega. Kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures ssiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on vrdsed (109,5). Tingituna ssiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade vrdse paiknemise tttu, on kik ssiniku ahelad siksakilise ehitusega. 3.) Alkaanide fsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hdrofoobsete ja hdrofiilsete ainete omadused ja nited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus ksteise klge liibuda, sest
2. VEE MIKROBIOLOOGIA 2.1. Looduslikud veekogud Hdrosfr Maad mbritsev veekiht moodustab hdrosfri. Hdrosfr sisaldab ookeanide, merede, jrvede, jgede, j, atmosfri (aur) ja maapue vett. Ainult <1% maakera veest on magevesi, lejnu - 97% merevesi, 2% jvesi (poolused ja krgmed). Vooluveekogud- lootilised elupaigad, seisuveekogud- lentilised elupaigad. Vee tarbimine: 2 L joogi ja toiduga (pevas inimese kohta), 250 L muud kulud, 1500 L tstuses Veekeskkonda iseloomustavad parameetrid: 1. Fsikalised parameetrid Temperatuur: veel on suur soojusmahtuvus, +4 oC juures vesi on kige suurema tihedusega, +40 oC juures kaob vee struktuursus. Valgus: veepinnale langev valgus osaliselt peegeldub sellelt tagasi, lejnu tungib vette, kus ta neeldub ja hajub vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2. Keemilised parameetrid Soolsus: ookeanivee soolsus on psiv (34-35, promilli), merevee soolsus on 25-50, riimveel 1-25, mageveel kuni 1. Hapnik: vette satub hapnik lahustumisel atmosfrist ja veetaimede
annaabi.ee 
