Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadeldes. Kui keegi toimib agressiivselt ja leiab siis sellel mingil moel kinnitust võib-olla saades seda, mida ta tahab käitub ta samal viisil tõenäoliselt edaspidigi. Samuti ,kui ta näeb teisi agressiivse käitumise eest hüvitist saamas, õpib ta asenduskinnituse kaudu neid jäljendama. Banduura arvates tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et inimesed õpivad reaktsioone juurde. Mõned reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks näiteks alkoholi või uimastite abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja ,,ära seletada", kolmandad võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Agressiivselt käitumise asemel võib õppida iga kirjeldatud reaktsiooni.
- Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused, mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Lapsed, kes vaatavad teleprogramme, kus inimesed lahendavad probleeme konstruktiivselt,
Robbins (2000) arvab, et depressiivsetel patsientidel on võimalik parema prefrontaalkoore domineerimist alandada. Samas on selge, et Gray BIS-i ja prefrontaalkoore koostööd on vaja paremini mõista selleks, et mõista ärevuse ja negatiivsete emotsioonide juuri. Ärevuse õpitud komponent - tingitud stiimulid ja Gray mudel Gray arvates saab BIS-i tingitust kujundada stiimulite kahele üldisele klassile eelseisva karistuse signaalidele ja hüvituseta jäämise frustreerivatele signaalidele. Ta väidab, et ärevus on oma loomult ennetav reaktsioon ebameeldiva tulemuse võimalusele. Kuna ebameeldivad tulemused ohustavad ellujäämist, on oluline nendega kohe tegelda ja neile maksimaalselt tähelepanu pöörata. Aga liigne tähelepanelikkus nende suhtes tähendab teistest eesmärgile suunatud tegevustest loobumist. Foobiad ja paanikahood Ärevuse ja halvenenud soorituse seosed on üldtuntud. Kui ärevus on adaptiivne emotsioon, siis kuidas ta mitteadaptiivseks muutub?
annaabi.ee 
