Tekib hävitamis- ja agressiivsustung. Frustratsiooni-agressiooni teooria pärineb J.Dollardi ja N. Milleri „sulest“. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Tüüpilisek agressiooni vallandavaks sündmusteagelaks on järgmine: eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu takistus, takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetune, tekib järsk frustratsiooniseisund, vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiivsuse sotsiaalse õppimise teooria. Teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsetele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahutusliku kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimiv õppimine olla küllaltki efektiivne.
Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline sündmuste ahel: (1)Eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu taksitus (sageli teise inimese poolt tekitatud), (2) takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetuna, (3) tekib järsk frustratsiooniseisund, (4) vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiooni vallandumine on seda kindlam, mida lähemal frustreeritud isik oli eesmärgile ja mida vähem saab kahelda kellegi sihilikus vahele segamises isiku eesmärgipärasele käitumisele. Kui tajuandmed viitavad juhusele või tahtmatult toimunud segamisele, agressioon summutatakse. Kui teise inimese agressiivsust tajutakse põhjendatuna surub inimene agressiivsuse alla, kui ebaõiglasena vallandub agressioon kergemini.
Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline sündmuste ahel: (1)Eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu taksitus (sageli teise inimese poolt tekitatud), (2) takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetuna, (3) tekib järsk frustratsiooniseisund, (4) vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiooni vallandumine on 36 seda kindlam, mida lähemal frustreeritud isik oli eesmärgile ja mida vähem saab kahelda kellegi sihilikus vahele segamises isiku eesmärgipärasele käitumisele. Kui tajuandmed viitavad juhusele või tahtmatult toimunud segamisele, agressioon summutatakse. Kui teise inimese agressiivsust tajutakse põhjendatuna surub inimene agressiivsuse alla, kui
annaabi.ee 
