Kristen Boie Ma tapan ta. Löön ta maha, ausõna, ma tapan ta, ma peksan ta näo nii segi, et ta enam kunagi ... Ma tapan ta. Löön ta maha, ausõna. Sellise mõtteväljendusega alustab autor raamatut, kus peategelaseks on poiss, kelle maailm tundub lugejale sünge ja rõhuv. Maailm, kus puudub toetuspind ja võimalused keeruliste olukordade lahendamiseks. Asetades ennast peategelase asemele, võib lugeja tunda ängistust, frustatsiooni ja pinge kasvu, mis lõhub sisemust ning hakkab looma plahvatuslikku olukorda. Autor maalib lugejale sünge pildi, kus peategelase elu muutub kohtudes uue klassivennaga õudusunenäoks. Peategelane Niklas on väikelinna poiss, kes elab tavalist murdeealise poisi elu kuni klassi tuleb uus poiss Karl. Tundub, et kirjanik on põhjalikult tutvunud nartsissistliku inimese käitumisega ja mõtlemisega, sest ta kirjaldab osavalt manipuleerivat ja empaatiavõimeta Karli, kes leiab üles
Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. ''Tramm nimega ''Iha'''' see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti- ihaluse ja kehalise materialismi igikestvat vastasseisu. Need teemad leiavad arhetüüpse kehastuse näidendi peategelaste näol. Näidend räägib kuhtuva kaunitari Blanche Dubois' moraalsest allakäigust, kui tema romantilisi ihasid ja seksuaalset frustatsiooni kasutab ära julm Stanley Kowalski. Kowalski esindab hingetu ühiskonna reegleid ühtaegu nii jõhker ja hoolimatult edasipürgiv kui ka kultuuritu, on ta ometi seksuaalselt vitaalne ja dünaamiline.
loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad libiido sublimatsioonist või inimese sisemisest seksuaaljõust. Idee, et Leonardo da Vinci lõi oma ülevad maalid, Michelangelo oma surematud skulptuurid, Shakespeare oma näidendid ja sonetid ja Beethoven oma suured sümfooniad vaid sisemise seksuaalse frustatsiooni tõttu, näib humanistlikele psühholoogidele paikapidamatu. Teised teooriad, mis eitavad loovuse esmasust kui inimese sisemist energiat eraldi seksuaalenergiast või libiidost on samuti ebarahuldavad. Need sisaldavad Freudi teooriate modifikatsiooni nagu näiteks Kubie teooria (1985), samuti Kris'i soovitus, et loovus nõuab "ego taandumist" (1952). Adleri arvates peitub loovuses inimese vajadus saavutada ülevõimu ja täiuslikkust, et maandada oma alaväärsust
annaabi.ee 
