Tegemist on nagu staatilise elektriga, mida tunti ja kasutati juba muinasajal, kuid selgitati alles 19. sajandi teisel poolel. Siiski jääb suur osa hüpnoosi füsioloogilistest mehhanismidest väljaspoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Võttes aluseks, et prefrontaalne korteks mingit moodi mõjutab ja koordineerib posterioorsemate (tagapool asetsevate) ajuosade tööd, võib see olla aluseks hüpnoosi põhjustatud neurofüsioloogiliste muutuste lokaliseerimiseks frontaalsagarasse (Muzur, 2006). Kasutan oma uurimustöös soomekeelset teaduskirjandust, sest Soomes on hüpnoosist ilmunud hiljuti ka raamat ning asjaga tegelevad mitmed spetsialistid. Lisaks tegutseb Soomes Hüpnoosiliit juba 1970-ndast peale. Peamiste allikatena on Hannu Lauermaa "Lääkärilehti", arstidele mõeldud ajakirjas ilmunud ülevaateartikkel, mis on väga hea teadusliku käsitluse ja viidetega kõrge impakt faktoriga publikatsioonidele. Lisaks 2004
Balinti – mõlemapoolne kiirusagara kahjsutus, esines optiline Apraksia, simultagnoosia, optiline ataksia. VII LOENG Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine), mälu. Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis ja kõneinfo töötlus, viipekeele ja žestide töötlus, visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine, kategoriseerimine - Keskmine temporaalkäär – tajuinfo töötlus, nägude äratundmine, sõnade tähenduse töötlus lugemisel
aksonid suunduvad kimpudena haistmis sibulasse)Haistmisnärvid liiguvad mulkude kaudu koljuõõnde, kus nad lõppevad haistmissibulas.Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega. See piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagarasse, haistmiskoorde. Haistmisteed ulatuvad veel ka limbilisse süsteemi, hüpotaalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel Kes tahab veel rohkem lisa teada, siis sinine raamat lk 210-212 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitse- e maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- e maitsmisrakud.
annaabi.ee 
