9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal
9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. Frittkeraamika väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabikeraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis
milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel. · Frittkeraamika (tulevase frittportselani eelkäija) väljaarendamine: savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. · 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis