Sellest järeldub, et erinevalt ejaki keelest, mis on konsonandirohke keel, on eesti keel täishäälikurohke. (2) (3) Ejaki keeles puuduvad ümardatud pehmesuulaehäälikud. Ejaki keele konsonandisüsteemi saab jagada kaheksaks seeriaks Lihtsad keeletipuhäälikud (puudub frikatiiv) Külghäälikud Ümardatud kõvasuulaehääliku afrikaati Ümardamata kõvasuulaehääliku afrikaat Neli pehmesuulaehäälikut Esineb ka klusiile ja frikatiive. (3) Eesti keele konsonandisüsteemi saab moodustusviisi järgi jagada kuueks seeriaks: Frikatiivid Klusiilid Nasaalid Lateraalid Tremulant Poolvokaal Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helilisteks ja helituteks. Sõnade definitsioonid: Frikatiiv konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ahtush%C3%A4%C3%A4lik, 09.10.2017)
frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w]. Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Rõhul ja intonatsioonil on kõigis keeltes oluline ekspressiivne ülesanne.
sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon. See oli mitmes suhtes eesrindlik grammatikamudel. Sellega oli ka süntaksi tasandile toodud samasugune abstraktse invariantse põhivormi ja tegelikkuses esinevate variantide vastandus, mis oli Euroopa strukturalismis algusest peale põhiideeks olnud ja mida Praha fonoloogid olid edukalt rakendanud nii fonoloogia kui morfoloogia tasandil. Tähelepanuväärne uuendus oli
Pehme suulagi ei tõuse vokaali hääldamisel üles, vaid jääb alla, mistõttu hääldub nasaaliga koos nasaalsena. Nasaal ise jääb alles. See võib toimuda ka bilabiaalse klusiili p hääldamisel. Rotatsioon – r-istumine, pigem kaasahääldusnähtus. Esineb koos r-häälikuga, mida on raske tajuda eesti keeles. Helilisusassimilatsioon: - helilistumine – vokaalide vahel sageli helitud vokaalid helilistuvad kõnekeeles. Võib puudutada ka helituid frikatiive, mis helilistuvad vokaalide või heliliste konsonantide vahel. Mõlemal pool helitut häälikut peavad olema helilised häälikud. Helitu klusiil > heliline klusiil > heliline frikatiiv > kadu - helitustumine – heliliste häälikute helituks muutumine. - Assimilatsioon 2 sõna piiril: 1) Sandhi – helitu hääliku muutumine heliliseks ja vastupidi 2) Liesoon – eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse (nt mes amis, kus amis
annaabi.ee 
