Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise
Kuid lapsed leiavad trepi, mis viib keldrist välja. Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure vaevatasu varaste kinni püüdimise eest ja kalliskivide leidmise eest. Tegelased: Kalle Blomkvist, Andres, Kalle ema ja isa, Eva-Lotta, pagar (Eva-Lotta isa), konstaabel Björk, pr. Petronella Apegren, pr. Lisanden, onu Einar, lonkur Friedrik, Sixten, Benka, Jonte, Artur, Jõmm, politseinikud Tegevuskoht: Lillköpingis ja lossivaremete keldris nii öösel kui ka päeval.
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile
*Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioonide persoonid nimepidi.
vana hea Rootsi aeg. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Algas ka haridussüsteemi paranemine Eestimaal talurahva koolide avamisega rajades Tartu Ülikooli. 1699. aastal kujunes Rootsi-vastane liit Poola kuningas Augustus II Tugeva, Taani kuninga Friedrik VI ja Vene tsaari Peeter I koosseisus, et hõivata Eesti ala Rootsi riigilt. Algas Põhjasõda, mis kestis aastatael 1700-1721. Selle tulemusena sai Rootsi Venemaa käest lüüa ning algas Vene aeg. Eesti jagune Eestimaa kubermanguks, mis hõlmas enese alla Põhja-Eesti neli maakonda ja Liivimaa kubermangus, kuhu kuulusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, Venemaa kehtestas Eesti aladel Balti erikorra. Tähtsamaks muudatuseks oli aadlitel nende riigistatud mõisamaade tagasiandmine e. restitutsioon
kokku 878 esinejat ning publiku hulgas oli kahe päeva peale kokku 15 000 kuulajat. Laulupeol said osaleda ainult mehed ning nad esitasid kirikukoraale, Vene riigihümni, vaimulikke ning ilmalikke laule. Kõlasid ka ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", mille viisi autoriks oli Aleksander Kunileid Lydia Koidula sõnadele ning Friedrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mis on meie praegune riigihümn. Laulupeol esitas Jakob Hurt ka isamaalise kõne. Kuuel esimesel peol peeti võidulaulmisi- ja mängimisi. Laulupidu muutus nüüdsest rahvuse edendajaks, kultuuri ja ühtsuse loojaks. Sellest sai ka müüt laulvast revolutsioonist, et 3
Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga, selleks määrati ametisse vastavad ametnikud, kes talupidajatele lambakasvatust õpetasid. ,,Vabaduse aeg" 1718.aastal sai Karl XII Norra sõjakäigul surma. Karl XII polnud järglasi ega meessoost lähisugulasi, siis pääses troonile tema vanem õde Ulrika Eleonora, kes jäeti ilma eelmiste kuningate võimutäiusest. Loobus 1720.aastal troonist ja andis selle oma mehele Hesseni printsile Friedrichile. Ta astus troonile Friedrik I nime all ning ta kehtestas uue valitsemiskorralduse, mis kuningavõimu veelgi rohkem piiras. Seaduslik võim läks nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale, kus ei olnud seisuste esindajatel võrdsed õigused. Uut riigikorda hakati kutsuma seisuslikuks parlamentarismiks. Karl XII Riigipäev pidi kokku tulema üks kord kolme aasta jooksul, vajaduse korral ka tihedamini. Riigipäeva istungite vaheajal juhtis riiki Riiginõukogu, kus kõik küsimused otsustati
annaabi.ee 
