1. Psühhodünaamilised teooriad. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina, mid domineerib bioloogiliste tegurite üle. Selle suuna ehk olulisim eripära on see, et inimese olemust ja tema motivatsiooni tuuma otsitakse alateadvusest. Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid
· Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut
õpetusega näidata, et vaatamata meie kultuurilistele erinevustele oleme me kõik kuuludes inimkonda kui sellisesse ühtse kollektiivse alateadvuse kandjad. Sarnasd pretentsioonid generatiivgrammatikal Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevusõpetus erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest ja sümbolitest. Jungi isiksuse struktuur ja arhetüübid Erineb nii mitmeski mõttes freudistlikust isiksuse struktuurist. On mitmkekesisem. Samuti ei taanda liibidot seksuaalenergiale nagu Freud, vaid ütleb et see on psüühiline energia, mis ei kanna endas ei moraalset, seksuaalset, esteetilist ega intellektuaalset väärtust. Sellel on üksnes psühholoogiline väärtus, mis väljendub kindlates psüühilistes mõjudes. Ka introvertsus-ekstravertsus sõltub psüühilise energia ehk liibido intensiivsusest. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 9
annaabi.ee 
