Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel. Hoogsad vabad pintslilöögid.
aasta lõpus, täpset kuupäeva ei ole teada. Legendi järgi Masaccio mürgitati kadeda maalijast rivaali poolt. Ainult neli Masaccio freskot eksisteerivad tänapäeval kindlate andmete järgi, kuigi on alles ka teisi töid, milles ta osaliselt kaasa tegi. Usutakse, et teised tööd on hävitatud. Masaccio avaldas suurel määral mõju hilisematele renesansskunsti suurmeistritele. Vasari, kellelt on pärit ka enamus fakte Masaccio kohta, tekstile tuginedes vaatlesid maalikunstnikud Masaccio freskosi, et õppida hästi maalima. Ta kujundas ümber Itaalia maalikunsti suuna, ükates ta eemale gooti stiilist ning esimest korda kujutades maailma läbi kunsti rohkem sügava, loomuliku ning inimliku osana. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Masaccio http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/masaccio/biograph.html http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss A. Remmel, Peatükke kunstiajaloost, 1989. lk 91-92 Lisad: San Jovenale triptühhion, 1422 Jõulutaldrik, 1427-28, puit
Tead karolingide aega, valitsesid lääne-euroopas, karolingid 8-10 saj. Valitsejad jäävad paikseks ja hakkab kivist ehitus uuesti, lossiehitus põhiline, kiriku ehitust väga vähe, aga neid kirikuid ei ole säilinud, võetakse ladina ristikuju. Lossipõhiplaani ei küsi. Losside juures on tihti kabelid, mis täidavadki kiriku otstarvet, skulptuuri pole, välja arvatud relieefid, relvad, raamatukaaned. Losside seintele tehti ikkagi freskosi, romaanikunst 10-12 saj lääne-euroopas. Kiriku arhidektuur, joonista pähiplaan ja läbilõike, idalääne suunaline, põikjoone oli liikunud alla poole ja moodustanud kreekaristi. Oli krüpt kus maeti tähtsamaid tegelasi ja hoiti ka tähtsamat vara, ümarkaar. Ümarkaar on romaanikirku põhitunnus. Selgita, mis asi on basiilika(see on kiriku katus akendega, keskmise löövi ülaosas olevad aknad. Ilma akendeta on kodakirikud
· "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale · "Peetrus" Aadama ja Eeva paradiisist välja saamine, valguse käsitlus, varjud, õhuperspektiiv
annaabi.ee 
