sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas. POMPEII JA HERCULANEUM • 50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. • Kasutatud on varju ja valgust, tänu millele on loodud ruumiline pilt. • Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid •neid tõelisteks.hakkas laiemalt levima Natüürmort renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi).
mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. · Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. · Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. · Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maalizanrini. · Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades. HANS MEMLING.
Palju varem oli üks tähtsamaid kaubandus-ja käsitöölinnu. Ühendus veetee kaudu nii Bütsantsiga kui viikingitega. Teed kutsuti ,,variaagidest kreeklasteni". Vahendasid kaupu idast läände. Ka seal on Sofia katedraal, esimene kirik. Oli 13-kupliline, puuhoone, põles maha. Hiljem ehitatakse samasse paika kivist katedraal. Novgorodis on omapärane kirikutüüp uulitsakirik. Need olid kaitsefunktsiooniga, paksude seintega, ühekupliline. Siin skulptuuri ei esine, seinamaalid freskodena. Kuna niivõrd täis maalinud, võimatu taastada. 14. sajandil tuleb Bütsantsist Theophanes Kreeklaneüks kuulsamaid ikoonimaalijaid, alustab oma koolkonna. Hiljem läheb Moskvasse, töötab Venemaal üle 40 aasta. Ikoonide maalimisel tuli lähtuda kiriku eeskirjadest. Vene maalijad ei üritanud luua sügavuse muljet. Samuti ei modelleeritud varjudega. Figuurid kujutati pinnalistena. Pikaksvenitatud keha. Näos olid valdavaks suured ilmekad silmad. Figuure ümbritses pidulik kuldne foon
annaabi.ee 
