Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule.
Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule.
teadmisvõimelist indiviidi ning p propositsiooni. Mõnes episteemilise loogika süsteemis lisatakse subjekti teadmise operaatorile subjekti uskumise operaator B (belief). 11 Doksastiline loogika (doxastic logic) uurib peamiselt uskumust ja veendumust väljendavaid lauseid. Mõnikord nimetatakse seda ka intensionaalseks loogikaks. Intensionaalse loogika ajalugu alustatakse G. Fregega, kes analüüsis, mida tähendab väide ,,Ehatäht on koidutäht" ja kuidas see sõltub väitja uskumustest. Intensionaalses loogikas on välja töötatud väga erinevaid süsteeme üpris keeruka formalismiga, mis kasutavad ka võimalike maailmade semantikat. Doksastilise loogika lihtsamates variantides kasutati modaalseid operaatoreid ,,... usub, et ..." ja ,,... on veendunud, et ..." sarnaselt deontilistele operaatoritele ,,lubatud" ja ,,kohustuslik"
annaabi.ee 
