selline asend hoiab ära taimede maast “väljapunnimise”. Jõhvikakultuuri väetatakse esimesel aastal lämmastikurikka väetisega. Järgnevatel aastatel antakse fosforit ja kaaliumi sisaldavaid väetisi. Pohl Pohl on väetamise suhtes veelgi tundlikum kui mustikad. Kui kasvusubstraadiks on freesturvas, siis peale taimede juurdumist umbes kuu aja pärast võiks kasta peenart happelise väetise lahusega. Järgmistel aastatel väetatakse freesturbal kasvavat pohla kevadel enne kasvu algust happelise väetisega. Pohlapeenart on hea igal aastal multšida kas freesturba, lehtpuude või paar aastat seisnud okaspuude saepuruga. Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased.
õhuniiskus, aeg), tootmisviisist ja kuiva turba tagasiniiskumisest. Toorturvas sisaldab kuni 90% vett ja 10% kuivainet. Tootmisel kuivab turvas soodsates tingimustes õhu käes ja päikese mõjul kuni 25%-se, üle aasta varju all seismisel isegi kuni 15%-se niiskusesisalduseni. Ilmastikust tingituna läheb turvas tarbimisele sageli normaalsest (33%) kõrgema niiskusesisaldusega (40...50%). Turba kütteväärtus Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust Qta = 8...14 MJ/kg (freesturbal keskmiselt 11 MJ/kg, tükkturbal 13 MJ/kg), turbabriketil Qta = 17,2...18,5 MJ/kg. Põlevaine kütteväärtus Q pa on piirides 20...25 MJ/kg, keskmiselt 21,1 MJ/kg. Süttimistemperatuur Õhkkuiva turba süttimistemperatuur võib olla 225 °C. Termiline lagunemine aga algab juba 100...110 °C juures. Tuhk Turbatuha keemiline koostis erineb oluliselt puidutuhast. Turbatuha keemiline koostis muutub suurtes piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba liigist
See väheneb lasundi sügavuse suurenedes. Empiirilised seosed niiskuse ja lagunemisastme vahel on rabaturba jaoks: W = 96 – 0,1R Ja madalsooturba korral: W = 95 – 0,2R Lasundi ekspluatatsiooniline niiskus – see iseloomustab töödeldava kihi veesisaldust. Freesturba väljakutel on selleks esimesel aastal madalsoos 78%, rabas 82%, järgmistel aastatel vastavalt 75 ja 79%. Tingniiskus – arvutuslik suurus toodangu mahu ja omaduste määramisel. Freesturbal on selleks 40%, tükkturbal 33%, briketil 17%. Turba tihedus Tihedus on proovi massi ja ruumala suhe. Lasundi tihedus võib olla kuni 1080 kg/m3. Turba veejuhtivus Turbalasundi veejuhtivus varieerub suurtes piirides ja sõltubpeamiselt turba lagunemisastmest, struktuurist ja ka lasundi koostisest. Tabel. Turbaveejuhtivus m/d Lagunemisaste % LASUNDI TÜÜP Madalsoo Raba 5 - 5 10 35 1,7 20 8 0,2 30 1,8 0,02 16 40 0,35 0,002 50 0,09 0,0002 TURBA KÜTTEVÄÄRTUS Eripõlemissoojus on
annaabi.ee 
