abil edasi tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale. Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil . Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil. Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4. Kopeerfreespingid. 5. Keermefreespingid. 6. Soontefreespingid. 7. Otsfreespingid. Tasapindade freesimine. Tasapinnaks nimetatakse pinda, millel on järgmine omadus: kui pinna mistahes kaks punkti ühendada sirgega, siis asuvad sirge kõik punktid sellel pinnal.
Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksmaalväärtuseni, pärifreesimisel maksimaalselt nullini.Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda. Freesipingid: Üldotstarbelised pingid on vastavalt töövõlli asendile põhiliselt horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid, eriotstarbelised on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks. Horisontaalfreespinkidel on horisontaalselt pikenev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, risti- või vertikaalettenihke. Vertikaalfreespinkidel on vertikaalselt pikenev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Universaalfreespink on horisontaal- ja vertikaalfreesipingi kombinatsioon. Lisaks on tal ka pöörlev töölaud. Puurimine: Puurimine on materjali läbiva kuju ka umbavade saamiseks kõige levinumaid tõiketöötlusviise
Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda. Freesipingid Nagu teisedki lõikepingid, liigitakse ka freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbelised pingid on vastavalt töövõlli asendile põhiliselt horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid, eriotstarbelised on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks. Horisontaalfreespinkidel on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või vertikaalettenihke. Vertikaalfreespinkidel on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. Universaalfreespink on horisontaal- ja vertikaalfreespingi kombinatsioon. Lisaks on tal ka pööratav töölaud
pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või · vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. 65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · tasalihvpinkides- on lihvketta pöörlev liikumine-pealiikumine ja töölauale kinnitatud tooriku pikiettenihke kiirusega.
freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse Sele 2.40. Puurpingil kasutatavad lõikurid ja freestorn ja kus toimub pealiikumine (freesi pöörlev teostatavad põhioperatsioonid liikumine). Toorik kinnitatakse töölauale, mis võib 68 Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri lisaks avatöötlustööriistadega töötlemisele sooritada e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõike- ka treimis- ja freesimisoperatsioone.
annaabi.ee 
