stseen helistama hoidma selginema ähmane kannatama vaatepilt kuulutama arutama kriiskav vaatama EMAKEELEPÄEVA VIKTORIINI KÜSIMUSED 17.aprill 1999 1. Moodusta võimalikult pikk KEELEALANE sõnakett! (Näiteks: vesipapP--ParT--Tuvi...) 2. Kus asub ja kellele on pühendatud pildil olev mälestusmärk? Missugune seos on sellel isikul emakeelepäevaga? 3. 4. 5. Koosta dialoog (5+5 fraasi), kasutades vaid fraseoloogilisi väljendeid! 6. Loetle koolimajast võimalikult palju objekte, mis on seotud eesti keelega (nt : eesti keele õpik) ! 7. Kes on see keelemees? *sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis *oli TÜ õppejõud 1919-1956 *suri 1968. aastal ja on maetud Raadi kalmistule *Emakeele Selts korraldab igal aastal temale pühendatud konverentsi Milles seisneb selle mehe tähtsus meie kultuuriloos? 8
Mõned näited: tähtis nina, halastaja samaariamees, Buridani eesel, vana känd, ilueedi, vaimne isa, lehma lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma
Tegelaste keelt ilmestavad ka rahvapärased laen- ja võõrsõnad, nagu atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla piimamehes" kujundirikas stiil. Vilde on oskuslikult rakendanud fraseoloogilisi väljendeid ning kõne- ja lausekujundeid, et romaani tunde- ja mõttesisu kujutada nii rahvaliku lopsaksuse kui ka kunstilise värvikuse ja jõulisusega. Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt mängib kirjanik looduse kirjeldamisega. See on tavaliselt mõne tegelase tujudega kooskõlas või iseloomustamaks mõnd tegelast. 20 9) Eduard Vilde naissuhted
annaabi.ee 
