Washington ,kes oli sellel kohal kaks nelja aastast ametiaega .Ta oli tasakaalukas riigijuht. Oluline samm oli ka uue linna rajamine ,mille nimeks sai Washington. Uue pealinna asukohaks sai asustamata maa Marylandi ja Virginia piiril ,mis oli võrdselt juurdepääsetav nii lõunast kui põhjast . Kokkuvõtte: Ameerika Ühendriikide sünd algas koloniseerimisega.18.sajandi keskpaigaks oli Põhja- Ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat.Benjamin Franklinit hämmastas Ameerika tegevus,kuidas kõik olid üksmeelsed. 4.juulil 1776.aastal kuulutati kõik 13 kolooniat Põhja- Ameerikas riikideks. 4.juuli on Ameerikas iseseisvuspäev.Esimeseks presidendiks valiti valiti George Washington ,kes valitses kaks nelja aastast ametiaega. Kasutatud kirjandus: Laur,M., Tannberg,T.,2009.Uusaeg. Sisukord
igapäevaselt vaevavad, on meie endi välja mõeldud. Tänapäeval öeldakse ka, et nii- öelda masu on vaid inimeste väljamõeldis. Majandusteooria võib siinkohal küll vastu vaielda, aga inimeksistentsi seisukohalt on see väide tõene. Probleemide suuremaks mõtlemine on inimpsüühika üks peamisi valupunkte. Inimene on see, kelleks ta end oma tegude, maailmanägemise, silmaringi ja arukusega ise teinud on. Parafraseerides suurt Ameerika riigimeest Benjamin Franklinit: ,,Kindel pole siin elus midagi, peale surma ja maksude." Inimese elu on paratamatus, ta ei saa öelda sõna sekka selles, kas ta soovib elada või mitte. Elu käekäik ei ole ette ennustatav. Elumeri viib meid edasi vaid nii, nagu inimene ise sellel sõuab. Aga see ei ole tavaline meri, vaid rahulik, ilma ühegi laineta. Inimene saab liikuda nii, nagu ta ise soovib. Elu lõpuks on inimene ikka see, kelleks ta end ise teinud on, ta asub seal, kuhu on ta end ise viinud
neid. Siiski pole mul eriti muud teha kui ainult laiselda. Aja õigesti kasutamine on väga palju seotud ka transpordiga. Talvel ei saa erinevalt suvest sõita jalgrattaga vajalikku asukohta. Näiteks läheb mul kooli ja koju tagasi sõitmiseks juba umbes pool tundi. Asjaolud oleksid veelgi hullemad kui elaksin maal või suures linnas, siis kaotaksin ühest kohast teise jõudmiseni tunduvalt kauem aega. Tsiteerides Benjamin Franklinit: ,,Kas sa armastad elu? Ära siis raiska aega, sest sellest materjalist ongi elu valmistatud." Nii, et elu nautimiseks pead oskama ajaga õigesti ringi käia ning ainus rohi sünni ja surma vastu ongi seda nautida. Tarbimisühiskond esitab meile karmid nõudmised, mille alusel mõõta, kas oleme edukad. Mis peab meil olema, et näida täisväärtuslik. Lastel on vaja kalleid riideid, sülearvuteid, uhkeid
Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a. paiku ütles ta välka mõtte, et mõlemad elektriliigid on üheainsa elektriliigi liig või puue. "Kehad, mida hõõrutakse tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektritult, järelikult võtavad nad seda hõõruvalt kehalt; samas on nad aga nõus saadud tuld ära andma igale kehale, millel seda vähem on". See on aluseks teooriale, mida nimetatakse elektrostaatikaks. Suuresti abistas Franklinit selle teooria loomisel, seda mida nimetatakse Leydeni purgiks. Selle avastas- just nimelt avastas, mitte ei leiutanud von Kleist 1745.a. Ta asetas naela rohuklaasi, kus oli veidike elavhõbedat, ja avastas, et see võib mahutada suure hulga elektrit. "Kui ma puudutasin elektriseeritud naela, sain löögi, millest mu käsi ja õlg võbelema hakkasid". Vapper mees! Elektri uurimine jätkus. Järgmise tähtsa sammu astus inglane Francis Hawksbee, kes kuulis sellest mis
kuid ta ei andnud alla. Ta tegeles pidevalt ujumisega ja füüsiliste harjutustega. Tasapisi suutis ta liigutada oma käsivarsi, ja sõrmi kasutada. Tema jalad täielikult terveks ei saanud, Franklin polnud võimeline käima ilma karkudeta ning kinnitusklambriteta jalgadel. Tavaliselt liikus ta ratastoolis. Siiski jätkas Roosevelt füüsiliste harjutustega, ja kasutas jalgu ujumisel. Tal õnnestus saada väga treenitud ülakeha. Üks vähestest piltidest, kus on näha Franklinit ratastoolis Karjäär Franklin oli väga vaimustuses oma onu ametist presidendina, ja ka tema hakkas tegelema poliitikaga. Ta astus poliitika sse demokraadina. Tema esimeseks oluliseks tööks oli New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Seal töötas ta väga edukalt ja 1913. aastal määrati Roosevelt Wilsoni valitsusse mereväeministri asetäitjaks. Seitsme aasta jooksul tegi ta oma töökohal palju karjääri ja osales tähtsatel koosolekutel, tehes palju USAle olulisi otsuseid. 1920
Õpetlased on välja toonud ka Sir William Petty Treatise of Taxes ja John Locke töövarateooria, mis on välja toodud teoses Second Treatise on Government. See näeb tööjõudu kui ülimat majanduse väärtuse allikat. (Labor theory of value, 2015) Karl Marx on oma essees „A Modest Enquiry into the Nature and Necessity of a Paper Currency” pidanud üheks esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865). William Petty on ka nii nimetatud tööväärtusteooria looja. Petty näitas, et kaupade hinna aluseks on töökulu, kuna kõik ülejäänud kulud on selleks taandatavad. Kuid hinnataset mõjutavad kõik turu tegurid, millest tuleneb nõudlus: asenduskaupade olemasolu, uudsus, mood, jäljendamine, tarbimise tradistsioonid (Kumm, 1998, 14). Loomuliku hinna ehk kauba maksumuse all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all turuhinda. Kauba loomulik hind
annaabi.ee 
