IMPRESSIONISTI PERIOOD Provence ja Pariisis 18701878 Cézanne ja tema elukaaslane MariaHortense lahkusid Pariisist enne PrantsusePreisi sõda 1870. Sel perioodil leidis ta taas inspiratsiooni maalida mastikke. Kui sõda lõppes, kolisid nad taas tagasi Pariisi. Minnes tagasi oma kodulinna, hakkas ta saama isalt igakuist toetust 100 franki, mis aitas tal ära elada. Kui tema isa sai teada tema elukaaslasest, hakkas ta neid toetama 400 frankiga. Aastal 1880 kolisid nad ikkagi ära ja jäid siis pikemaks pidama L'Estaquei. Seal maalis ta koos Renoir'i ja Monetiga. PROVENCE PERIOOD 18781890 Tihtipeale nimetatakse seda perioodi ka konstruktiivseks perioodiks. Sel perioodil abiellus ta Hortensiga. Sel ajal katkes sõprussuhe ka Émile Zolaga. Tema maalimine jäi tol hetkel tagaplaanile, ning keskendus rohkem perele. Mõned aastad peale abiellumist said nad endale ka poja. VIIMANE PERIOOD 18901905
Jaapanis, seekord aga Hiroshimas ja Nagasakis. 3.1.2.3.1. Hiroshima “1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fašistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega,” on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Leo Szilard töötas koos Nobeli preemia laureaadi James Frankiga Chicagos. Nad esitasid oma järeldused aatomirelva sõjalise kasutamise võimalike tagajärgede kohta. See esitati 15. juunil 1945 USA sõjaminister Stimsonile. Ettekande autorid hoiatasid, et USA ei saa säilitada pikka aega aatomirelva omamise monopoli. Ettekanne lõppes sõnadega: “Me peame oma kohuseks esitada üleskutse mitte kasutada aatompommi löögi andmiseks Jaapani vastu. 13
Põhiaeg on õhtu. Kaks stseeni: 1)Evelin istub akna all, kuni tema püstitõusmiseni 2)Aeg on sama õhtu, kuid lugu liigub läbi laia ajaprisma Eveline’i mõtetes. Skemaatiliselt: A. Põhiaeg (esimene stseen) B. Lapsepõlv C. Põhiaeg D. Lõik, mille juurde hiljem tagasi pöördutakse E. Hiljutine minevik (Miss Gavan ja Stors`id) F. Tulevik (tema uus kodu) G. Hiljutine minevik (laupäeva õhtu) H. Tulevik I. Hiljutine minevik (Eveline`i suhe Frankiga) J. Varasem minevik (Franki tagamaad) K. Põhiaeg L. Varasem minevik (Eveline`i ema haigus ja surm) M. Põhiaeg segatud tulevikuga N. Ellipsid põhiajas O Põhiaeg (kogu teine stseen) Kahte stseeni on mahutatud kuus erinevat ajaetappi Eveline`i elust. Eveline`i mõtted liiguvad pidevalt minevikust tulevikku. Kuid tema jaoks on tulevik kõige halvemal juhul täiesti negatiivne ja kõige paremal juhul tingimuslik (she would be married) Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust.
Hadamari hullumaja 4. Vaadake fotot Hadamari hullumajast. Mis aastaajal on foto teie arvates tehtud? Vaadake lähemalt hullumaja korstnat. Mis on selle juures ebatavaline? 5. Mis võis Hadamaris toimuda? 125 Järgnevad allikad annavad Sulle vajalikke vihjeid; kasuta neid, et kirjutada ettekanne teemal, mis Sinu arvates Hans Frankiga juhtus, viidates oma arvamuse tõestamiseks kõigile tõenditele, mida oled uurinud. 1920. aastal avaldati Saksamaal raamat, mis kutsus üles vaimse ja füüsilise puudega inimeste halastussurmale. Selles öeldi: Nende elud on täiesti mõtteta, kuid nende jaoks ei ole elu talumatu. Oma sugulastele ja ühiskonnale on nad kohutavalt raske koorem. Nende surm ei jäta mittemingisugust tühimikku, välja arvatud ema või ustava hooldaja kaotusetunne
annaabi.ee 
