756 pani aluse kirikuriigile andes Kesk ja Põhja-Itaalia ümbruse paavstile. Karl suur valitsemise ajal tõusis võim haripunkti. Laiendas piire kõigis suundades. Oli ka langubardide kuningas. Suur osa Lääne-Euroopast allus talle. Paavst vajas sõjalist ja poliitilist kaitset. Aastal 800 kroonis paavst ta keisriks. Keisrivõim oli seega taastatud. Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega (Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi). Ida-Frangist saksa kuningriik. Lääne-Frangist Prantsuse kuningriik ja Lõuna-Frangi riik lagunes. Seetõttu keisri tiitel kaotas autoriteedi. Riigi lagunemisega algas killustatus ja anarhia ajajärk. Killustatust kasutasid ära araablased, kes vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania, lisaks veel mitu Vahemere saart. IX sajandil algasid viikingite rüüste- ja vallutusretked. X sajandil lisandusid veel ungarlased, kel oli kiire ratsavägi 3. Ülevaade kiriku ja vaimuelust varakeskajal.
provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad).; 843- Verduni kokkulepe-Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge
Kuid ega tal polekski toidutegemiseks aega olnud, sest kogu oma energia suunas tüdruk õpingutele ning tihtipeale ei märganud ta isegi tuba kütta. Suures usinuses taipas Marie, et litsentsiaadikraadist ühel alal pole küllalt ning otsustas neid omandada kaks, füüsikas ja matemaatikas.[1] 1894. aasta alguses tellis Prantsusmaa Tööstuse Edendamise Ühing temalt uurimuse mitmesuguste teraste magneetiliste omaduste kohta ning pakkus selle eest 600- frangist stipendiumit. Sellest piisas terve aasta söögiks ja pisikese korteri üürimiseks ning Marie võttis töö vastu. Muret tekitas aga see, et polnud ruumi, kus oma katseid sooritada. Neiu rääkis probleemist ka oma tuttavale, Fribourgi ülikooli füüsikaprofessorile, kes soovitas talle oma sõpra, Pierre Curie´d. [1, 2] Pilt 2. Pierre ja Marie laboratooriumis [2] Härra Curie oli tööstusliku füüsika ja keemia kõrgkooli laboratooriumi juhataja ning
Marie oli nüüd lõpetanud ülikoolis kaks osakonda ja ta oleks pidanud Poolasse tagasi pöörduma. Kuid talle oli pakutud Pariisis tööd- ja ta oli kohanud väga huvitavat meest. GEENIUSTE PARTNERLUS Marie ja Pierre Mariel oli alustuseks uus töö. Gabriel Lippmann, üks tema Sorbonne'I professoreid, oli korraldanud tema jaoks projekti. Marie ülesandeks sai terase magnetismi uurimine. Prantsusmaa Tööstuse Edendamise Ühing pakkus talle selleks tööks 600- frangist stipendiumi. Sellest piisas terve aasta söögiks ja tibatillukese korteri üürimiseks. Jäi vaid üksainus probleem: Lippmanni laboratoorium oli ülerahvastatud, Marie vajas aga rohkem ruumi. Ühel päeval helistas talle professor Jozef Kowalski ning soovitas tal kohtuda nõu saamiseks ühe oma sõbraga. Sõbra nimi oli Pierre Curie. Pierre oli 35- aastate ja töötas Pariisis Ecole de Physique et de Chimie's. Tema ostis Mariele väikese tööruumi. Pierre oli suurepärane teadlane
annaabi.ee 
