6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11. Rastignac aitas Delpfine' nii, et ta läks 100 frangiga, mis ta Delphinelt sai, kasiinosse ja mängis selle arvu (minu arust oli) 7800 frangile. 6000 sellest andis ta Delphine'le ja 1800 isa Goriot'le 12. Surmanarritaja 13. Kümne Tuhande Ühing oli varaste ühing, kes ei teinud alla 10 000 frangi ühtegi tööd. 14. 15. Rastignac läheb isa Goriot' haualt paruness de Nuncingeni juurde lõnastama.
soovis, kuid tema küll ei teadnud kedagi. Ta rääkis , et Lana oli väga südamlik ja sõbralik ning vihavaenlasi tal üldjuhul küll ei olnud. Järmine hetk Natalja ütles, et tegelikkult hakkab mulle meenuma , et Lana üks töökaaslane Frank,kes oli Lanasse kõrvuni armunud. Lana ei sallinud teda, aga üldse. Frankil hakkas Lana juba kinnisideeks muutuma. Frank jälitas Lanat koju ja ka teistesse kohtadesse. Lana kutsus isegi paar korda Frangile politsei, kuid nemad ei teinud midagi. Alan otsustas uurida mida tegi Frank mõrva ajal.Ta läks küsitles Franki.Ta sai teada, et tavaliselt läheb Frank reede õhtuti sõpradega pubisse jalkat vaata, sama juhtus ka see reede.Frangi sõpru küsitledes selgus , et ta oli peale kella ühteteist ära kadunud ja oli kella kaheteist ajal tagasi jõudnud hingeldades. Vabanduseks ütles ta , et läks värsket õhku hingamas ja jooksis ümber kvartali ühe tiiru
maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele -
Seeläbi muutus dollar maailmarahaks. BW süsteemi tagamiseks moodustati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (IBRD). NSVL sellega ei ühinenud.1960-aastatel hakkas BW süsteem kõikuma. Põhjused: kulla turuhind tõusis üle ametliku hinna, Vietnami sõja tõttu vähenesid USA kullavarud, de Gaulle'i ebasõbralik tegevus - vahetas USA dollareid regulaarselt kulla vastu, et panna alus tugevale frangile. - 1971.a. lõpetati dollari konverteerimine kullaks ja dollar lasti ujuma - BW süsteemi lõpp) 2. Sõja lõpetamine 2.1. Pariisi rahukonverents rahulepingud Saksamaa Euroopa liitlastega Potsdami konverentsi (suvi 1945) otsuste kohaselt moodustati välisministrite nõukogu, mis koostas rahulepingute projektid Saksamaa Euroopa liitlastega. Lepingud olid valminud lõplikult Pariisi rahukonverentsil 1946 (võttis osa 21 riiki) ja kirjutati alla 10.veebruaril 1947 Pariisi rahulepingud.
vastu kuld andma. Dollar muutus maailma rahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi rahvusvaheline valuuta fond ja maailma pank. 1960. aastail hakkas Bretton Woodsi süsteem lagunema. Selle põhjused: 1. Kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi. 2. USA kullavarude vähenemine ja dollari liigsuur emisjoon. 3. Prantsusmaa vahetas endakätte sattunud dollareid kavakindlalt ameeriklaste kulla vastu. Nii pandi alus tugevale frangile ja õõnestati veelgi kokkuvarisevat Bretton Woods süsteemi kattevara. Ameerika Ühendriigid lõpetasid 1971. aastal ametlikult dollari konventeerimise. Sellega oli Bretton Woodsi süsteem oma olemasolu lõpetanud. Euroopa valuutasüsteem. Pangandus ja raharinglus Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asusid euroopa ühisturu maad looma oma piirkondliku rahandus korraldust. Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile.