tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga.Riik jagunes Ida-Frangiks, mis hiljem nimetati Saksa-Rooma riigiks , Lääne-Frangiks ning lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kungingriik. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid kahe inimese vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid
_ Kuid juba enne seda perioodi oli sel mõistel selja taga pikka ajalugu, alguses etnilise määratlusena, hiljem seoses teatud kindla poliitilise struktuuriga, Frangi riigiga. Selle üsna loomulikuks tagajärjeks oli nime üldine kasutuselevõtt 9. sajandil kõigi lääneeurooplastee kohta Karolingide impeeriumi ja kogu kristliku maailmaekvivalendina, ning näib, et seda hakkasid esimesena tarvitama samuti üsna loogiliselt - mitteeurooplased. * 12. ja 13. sajandil viitas frangiks olemine kaasaegsusele ja võimule. * Sageli viitas mõiste ,,frank" lääneeurooplastest uusasunikele või kodumaast kaugel toimuvatele sõjaretkedele V peatükk Vaba küla Demograafiline taust * Kõrgkeskajal rahvaarv suurenes. _ linnad kasvasid nii suuruselt kui ka elanike arvult * Kõikjal tihenes asunduste ja territoriaalsete organisatsioonide kirikukihelkondade, mõisate ja foogtkondade võrk. Kõigis Euroopa piirkondades, eriti aga mandri idaosas tehti algust maa
Saksamaa, Itaalia ja Püreneede suunas. Vallutati Langobardid, rünnati Itaali kuningriikija Hispaaniat. Jõuti ka Balkani poolsaarele tänapäeva Horvaatia aladele. Milliseks kolmeks osaks jagunes Frangi riik? Karl Suure võimu päris tema poeg Ludwig I Vaga, kes omakorda jaotas aastal 817 oma poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa- Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes?
annaabi.ee 
