Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub suureks depressiooniks ning lühiaegsa iha muudab armastuseks, täis sõltuvust ja piina. Klerikaalne Kirjandus Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited. Keskaja üks tunnuseid on sügav religioossus. Alguses oli kirjandus ladinakeelne, hiljem muutus rahvuskeelseks. Klerikaalne kirjandus tõi juurde uued zanrid: · pühakulegendid - St. Franciskus ja teised, askeedid, missionäärid · Neitsi Maarja lood · Viimse kohtupäeva laulud (manitsused) · Eskatoloogilised laulud (mis juhtub pärast surma jne) Keskaegne Draama Eriti intensiivselt hakkas arenema 13
Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Kloostrite elukorraldus
· Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega." · Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või · Ps. 36,10 "Sinu valguses me näeme valgust." meheea algul. · Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele. · Dionysios Areopagitast · Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema ( u. 500) kõrgemale akadeemilisele tasemele. · Kreeka pärand · Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248-1255.
annaabi.ee 
