ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed · 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed · 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed · 04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed · 05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed · 06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed · 09 Fotograafiajäätmed · 10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimistu põhineb Euroopa jäätmeloendil ja hõlmab enamlevinud jäätmeliike. Ohtlike jäätmete koodinumbrid nimistus on tähistatud tärniga. Ohtlike ainetena käsitatakse nimistus aineid, mis vastavad «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 sätestatule. Näide jäätmenimistust 05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed o 05 01 02* Soolaärastussetted o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad
osooniauke.
Hapniku saamine.
Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel:
1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2)
2 H2O2 = 2 H2O + O2
2) Vee elektrolüüsil:
2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2
3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel:
2 KNO3 =2 KNO2 + O2
4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel:
2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2
5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel:
2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2
6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik
(kt0 -1830C).
Vesi. H2O
Tähtsaim H ja O ühend.
¾ Maa pinnast kaetud veega.
Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest:
kt0 =1000C, st0 = 00C (lisasidemete lõhkumiseks tuleb kulutada rohkem energiat) .
= 1g/cm3=1kg/dm3=1000kg/m3 ,
Vee tihedus on maksimaalne +40C juures(dimeerid paiknevad kõige tihedamini).
jää
annaabi.ee 
