ketta loogilises keskmes (MFT ise paikneb ketta algusosas). MFT failile ligipääsemise kiirus mängib suurt rolli NTFS draivi jõudluses, sest kuna MFT on fail, võib ta saada fragmenteeritud. Kuigi ta paikneb erinevalt teistest failidest kettal järjestikulistel klastritel, on tal siiski muutuv suurus, võib mõni fail paikneda kettal vahetult peale MFT-le määratud mäluosa.Järelikult peab MFT otsima vaba kettaruumi kuskilt mujalt ja see põhjustabki fragmenteeritust. Probleemi lahendamiseks eraldab NTFS MFT jaoks teatud varuruumi (MFT-Zone), kuhu tavalisi faile salvestada ei saa. NTFS pakub tõhusat võimalust ketta kompresseerimiseks, mis võimaldab kettaruumi säästa. Kui arvutil on suhteliselt kiire protsessori juures suht aeglane kõvaketas, on selline tegevus üsna mõistlik, sest andmete lugemine ja dekompressimine toimub mälus kiiremini kui aeglasel kõvakettal. See on aga kahe otsaga asi, sest näiteks suuremate kettajagude kui
standariseeritus, on täiel määral esindatud ka NTFS puhul. MFT failile ligipääsemise kiirus mängib suurt rolli NTFS draivi jõudluses, sest kuna MFT on fail, võib ta saada fragmenteeritud. Kuigi ta paikneb erinevalt teistest failidest kettal järjestikulistel klastritel, on tal siiski muutuv suurus, võib mõni fail paikneda kettal vahetult peale MFT-le määratud mäluosa.Järelikult peab MFT otsima vaba kettaruumi kuskilt mujalt ja see põhjustabki fragmenteeritust. Probleemi lahendamiseks eraldab NTFS MFT jaoks teatud varuruumi (MFT-Zone), kuhu tavalisi faile salvestada ei saa. EXT3 Linuxi puhul on tähelepanuväärne see, et ta suudab lugeda ja kirjutada peale enda Second Extended (ext2, ext3, ext4) failisüsteemi ka paljusid teisi levinud failisüsteeme (mh. FAT pikkade ja lühikeste nimedega, OS2 HPFS, minix). Et see tõesti nii oleks on vaja vastav tugi kernelisse sisse või mooduliteks kompileerida. Soovitavalt mooduliteks
vektorpildilt mõõdetuna. Servaindeks toob esile areaalide servajoonte käänulisuse. Mitmekesisuse analüüsi tarvis väljatöötatud valemi põhjal osutab selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse. Servaindeksi abil saab hinnata maastiku või klassi fragmenteeritust, lisaks tuleks analüüsil käsitleda ka areaalide arvu ja areaalide suurusi Kujuindeks mõõdab kuju keerulisust võrrelduna standardkujuga. Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring. Indeks omab minimaalset väärtust, kui areaali kuju vastab standardkujule. Väärtus suureneb, kui kuju muutub keerulisemaks. Indeksi arvutamine ümbermõõdu ja pindala suhtena on vähetundlik areaalide morfoloogiliste erinevuste suhtes. Kuigi kujud on erinevad,