ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs
Hakkab tegekema tuntud teemadega – armastus, truudusetus, kadedus, süütunne jne. Psühholoogia ja pshühhopatoloogia piir ähmane... Naine e armastuse subjekt, püütakse tabada sügavamalt, kui lihtsalt suhteprobleemid ja õnneni jõudmine läbi naise. Tegutsemise eesmärgiks mõista tervikut, milleks on hing. Ka nagu püüdlemine, aga hingeni läbi armastuse, mitte tõeni läbi tõe vms. Enam ei tõlgendata, selle asendas armastus. 2005. a „Palverännak“. Pealkiti viitab religioonile. Fragmentaalsuse aste väga kõrge, isegi rohkem, kui teistel. 9 raamatut kokku tal.. palju artikleid jm kirjandusasju. *Realistlik – naturalistlik nüüdiskirjandus võtab kuju 90ndate alguses. Naturalistliku väljendusviisi loojaks on Peeter Sauter. Ilmub üha enam autoreid, kes käsitlevad oma teostes sotsiaalseid tabusid ja rõhutatud stereotüüpe; taotletakse elulähedust, reaalsuse üks ühele kujutamine. Olulisimad teemadeks seks, narkootikumid ja vägivald. Tunnused:
kõlaloomingul: assonants, alliteratsioon, kõlaprintsiibid toimuvad sõnamoonded jne. Meenutab sürrealistlikku esteetikat. Kui see muutus toimus, siis Alliksaar ei teadnud sürrealismist midagi, teadmine tuli hiljem. Paralleel on olemas, aga seesmise hääle kuulamine on oluline. Helid mängivad peas. Isetekkeline modernism. Tekst toetub paralleelismidele 1960ndate loomingus. Pikkade ridadega ei mahu ühele lehele ära. Fragmentaalsuse esteetika. Tähenduslikud on kuhjamine kõike on väga palju, kõik on väga suur ja totaalne. Suur haare on sulaaja kirjanduses üldisemalt omane. See, kuidas see välja näeb ja teksti ülesehitus on omas ajas Eesti kirjanduses peaaegu võimatu leida. Alliksaart on halb immiteerida. Klassikalised ranged sonetid ja kõige pöörasemad sürreaalsed vabavärsid. Eluhoiakult romantik, kelle loomingus on peale mängurõõmu tajutavalt olemas ka
annaabi.ee 
