Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink).
Ta hoidis rangelt lahus kollektiivset mälu, mis on ühiskondlik konstruktsioon, ja kirjapandud ajalugu, mida ta pidas objektiivseks. Kindel aga on see, et ajaloolased on eri aegadel ja eri paikades pidanud mälestusväärseks erinevaid minevikuaspekte. Näiteks lahingud, poliitika, usk, majandus jne. Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või tavainimestele. Termin ,,ühiskondlik mälu" tuli kasutusele fraasina, mis rõhutab sarnasust ajaloo ülestähendamises ja mäletamise viiside vahel. Ajaloolastel on tarvis uurida mälu kui ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone. Mälestusi mõjutavad nii nende edasiandmise ühiskondlik korraldus kui ka vahenduskanalid, mida seejuures kasutatakse
D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil põhineb, millal töötab stiil kõige paremini, stiili mõju organisatsiooni kliimale. JUHT-SUNDIJA (Diktaatorlik stiil) nõuab kohest nõustumist, järeleandmist JUHT-AUTORITEET (Teedrajav stiil) koondab inimesed visiooni suunas JUHT-ÜHENDAJA (Humanistlik stiil) loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid JUHT-DEMOKRAAT (Enamust arvestav stiil) loob üksmeele läbi osaluse
D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil põhineb, millal töötab stiil kõige paremini, stiili mõju organisatsiooni kliimale. JUHT-SUNDIJA (Diktaatorlik stiil) nõuab kohest nõustumist, järeleandmist JUHT-AUTORITEET (Teedrajav stiil) koondab inimesed visiooni suunas JUHT-ÜHENDAJA (Humanistlik stiil) loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid JUHT-DEMOKRAAT (Enamust arvestav stiil) loob üksmeele läbi osaluse
annaabi.ee 
