Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904- 1993). 1920.aastate lõpus maalis ta veel mõned saksa uusasjalikkusest mõjutatud naivistlikud kompositsioonid, aga pärast täiendõpet Pariisis 1928-29 süenes tema huvi rafineeritud värvi- ja faktuuriefektide vastu. Eesti Kunstnike Rühma üks asutajaid Eduard Ole (1898-1995) hakkas 1920. aastate teisel poolel maalima jaapani päritoluga Pariisi kunstniku Tsuguharu Foujita laadis piimja koloriiiga figuraalkompositsioone. Pariisi uusrealism ja hilisimpressionism avaldasid mõju ka mitmete vanemate kunstnike 1930. aastate loomingule. Triik maalis rahulikke, üldistavaid maastikupilte. V. Ormisson rakendas dekoratiivseks stiliseeritud impressionistlikku tehnikat suuremõõtmelistes maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle
kuid mõned detailid on puhta värvipinnaga, tsentraalperspektiiv on moonutatud. Omamoodi süntees Cst lähtuvas kunstis, ...etc. EDOUARD VUILLARD 1868 - 1940 Art deco! Juugendi traditsiooni jätkaja nii moe-, raamatukunstis jne püüd ühe stiili poole Tamara de Lempicka 1898-1980 MARIE LAURENCIN 1883-1956 DUNOYER DE SEGONZAC 1884 1974 AMÉDÉE OZENFANT 1886-1966 ROLAND OUDOT 1897-1981 MARCEL GROMAIRE 1892-1971 Inimene kui osa sõjamasinast; Foujita Tsuguharu, Fujita 1886-1968 JULES PASCIN 1885-1930 Antoine Bourdelle 1861-1929 jõulised, massiivsed ja kindlavormilised skulptuurid. Charles Despiau 1874-1946 ARISTIDE MAILLOL 1861-1944 ERNST BARLACH 1870-1938 kui pariisis oli rõhk realismil siis saksamaal tärkas ekspressionistlik skulptuur (hitleri ajal ta kunst keelati) ALBERTO GIACOMETTI 1901- 1966 NAIVISM
enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: „Elevant Celebes“ (1921), „Naine, vanamees ja lill“ (1923), „Millest inimene ei peaks midagi teadma“ (1923). ● Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). 9. 1920.-30. aastad prantsuse (Picasso, Matisse, Dufy, Bonnard, de Lempicka, Foujita) ja saksa kunstis (Heartfield, Grosz, Dix, Beckman) Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enamvähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. VENEMAALE on iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolševistliku
annaabi.ee 
