kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida, foucoult jne. Nende mote ei ole olemas konkreetset tõde. Teadmine võrdub nende käsitluses võimuga. Suhe on läbi teadmise ja võimu seletatud. Nad on selles omavahel põimunud. Kes teab rohkem, omab rohkem võimu. Pole olemas konkreetset tõde. Pole võimalik valida, et kas subjektivistlik vms. Kui valin, siis mõne lähenemise elimineerin, nii et pole võimalik valida. Nende lähtepunkt ujub, sest lähtekohad pole samad, mis meil. Keel ei ole kunagi täiuslik. Kui oleks, siis poleks juriste vaja
Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. 1. Millal toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks? 2. Milleks muundub toteallikast saadav elektrienergia vooluga juhtme liikumisel magnetväljas? 3. Milline on juhtmele mõjuv jõud? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 4. Mis põhimõttel töötab lihtsaim elektrimootor? 34.Pöörisvoolud. 1. Millal ja kus indutseeritakse elektrivool? 2. Milliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks? (ehk Foucoult´/fukoo/ vooludeks). Kuidas seda nähet seletada? 3. Kus pöörisvoolud tekivad, mida nad teevad? 4. Mida nimetatakse pöörisvoolukadudeks? 5. Mida pöörisvoolukadude vähendamiseks tehakse? 6. Kas pöörisvoolud on kasulik või kahjulik nähe? Tuua näiteid. 35.Induktiivsus. 1. Mis takistavad juhis elektronide suunatud liikumist 2. Millest oleneb endainduktsiooni emj.? 3. Mida nimetatakse pooli induktiivsuseks ja kuidas induktiivsust tähistatakse? 4
54 eluks Jumalavabal ajastul, mis ammutab oma ainest väga mitmekesiset pärandist (Konfutsiusest Kantini) Need on sellised autorid nagu André Comte Sponville, Luc Ferry, Alain Renaut. Nemad on kirjutanud poleemilisi isatapu tekste: ? Esimene ja olulisem neist L. Ferry´ ja A. Renaut´ 1968. aasta mõtteviis (1985), mis põrmustab kantiaanlikult aluselt eelmise põlvkonna ( Foucoult´st Derridani) ? ? L. Ferry´ Inimene Jumal ehk Elu mõte (1996) ? A. Comte Sponville Väike traktaat suurtest voorustest (1996) ? A. Comte Sponville ja L. Ferry´ Uusaegsete tarkus : kümme küsimust tänapäevale (1998) uusi mõtlejaid kritiseerib DOMINIQUE LECOURT (Althusseri õpilane) tema raamat Haledad mõtlejad (1999), ? mille üldine taotlus on selgitada noortele 1968. aasta põlvkonna ideaale
annaabi.ee 
