· Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant · Negatiivne taksis - repellent Mikroorganismid võib jagada 4 põhirühma: · Kerabakterid e kokid Võivad esineda ühekaupa või agregaatidena (diplokokid, streptokokid, tetraadid, sartsiinid) · Pulkbakterid e batsillid
ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele; Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel: 1) klass 1 hingamise (või fototroofsetel bakteritel ka fotosünteesi) käigus toimuv H + ioonide translokatsioon, mille tulemusena tekib membraani sise- ja välispinna vahele prootonpotentsiaal. 2) klass 2 komponendi membraani läbimisega kaasneb ATP süntees või hüdrolüüs. Siia kuuluvad F tüüpi ATP süntaasid (F1F0 ATPaas), mis on seotud primaarse energia konversiooniga ja mis toimivad mõlemas suunas. Oksüdatiivsel fosforüleerimisel (hingamisahel) sünteesivad nad ATP-d prootonite rakku pumpamisel
Tsütoplasmaatiline membraan toimib hüdrofoobse barjäärina enamuse hüdrofiilsete molekulide suhtes. Primaarsed ja sekundaarsed transportsüsteemid Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel: 1) klass 1 hingamise (või fototroofsetel bakteritel ka fotosünteesi) käigus toimuv H + ioonide translokatsioon, mille tulemusena tekib membraani sise- ja välispinna vahele prootonpotentsiaal. 2) klass 2 komponendi membraani läbimisega kaasneb ATP süntees või hüdrolüüs. Siia kuuluvad F tüüpi ATP süntaasid (F1F0 ATPaas), mis on seotud primaarse energia konversiooniga ja mis toimivad 40 mõlemas suunas