liikumisnurka muuta. Peritrihhi puhul on näha, et viburite vastupäeva pööreldes moodustub ühine kimp, mis tõukab rakku edasi. Kui viburite pöörlemissuund muutub, siis hargneb ühtne kimp laiali. Kui uuesti viburid vastupäeva pöörlema pannakse, siis liigub bakter uues suunas sirgjooneliselt edasi. TAKIS Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse: 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid. Libisev liikumine on vajalik bakteritele, kel on vaja liikuda keskkonnas, kus on vähe vet ja kus ei saakski viburitega liikuda.
membraanile samuti basaalkeha abil, rakk liigub kruvina edasi. Spiroheedil on 7-11 periplasmaatilist viburit, mis kinnituvad raku poolustel. Basaal keha on erinev puudub L-ketas, kuna pole vaja kinnituda välismembraani ja P-ketas koosneb teistsugustest valkudest. 50. Taksised. Taksisteks nim. suunatud liikumisi. Mikroobidel eristatakse: · Kemotaksist mõjuriks keemilised ained · Aerotaksist mõjuriks hapnik · Fototaksist mõjuriks valgus · Magnettaksist mõjuriks magnetväli Mõjureid mille suunas liigutakse, nim. atraktantideks ja neid millest eemale liigutakse, nim repellentideks. 51. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburi mootoriks on basaalkeha. Enamusel bakteritel vaheldub päripäeva ja vastupäeva pöörlemine. Mõnel aga on võimalik viburi mootorit seisata ja teistpidi pöörlema panna. Mõlemad variandid võimaldavad bakteril liikumissuunda muuta. 52
Arhede vibur kasvab alusest, bakteritel tipust. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite pile. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. Taksised suunatud liikumised o Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) o Aerotaksist (mõjuriks hapnik) o Fototaksist (mõjuriks valgus) o Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) o Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Viburiga liikuv bakter saab suunda muuta: Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas.
61. Viburid spiroheetidel ja arhedel. Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Arhede ja bakterite viburid on erinevad
Monotrihhil sõltub liikumise suund samuti viburi pöörlemissuunast. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1. Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2. Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3. Fototaksist (mõjuriks valgus) 4. Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Bakterid saavad liikuda atraktantide poole ja repellentidest eemale oma liikumissuunda aeg- ajalt korrigeerides. Kui bakteri viburid pöörlevad päripäeva, siis "hargnevad" tema peritrihhaalsed viburid kimbust lahti, pööreldes vastupäeva aga koonduvad nad ühiseks kimbuks, tõugates rakku edasi.