salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3 süsinikuline karbonüülhape. Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükkliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagunemine. Valgustaadium- fotosunteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADOH2 moodustumine ja eraldub O2 Vee fotooksudatsioon- ehk fotolüüs. Vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käidus klorofülli molekulide ergastunud elekrtonide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Toimub nähtava valguse olemasolul.
ATP suntees. Protsessi kaigus oksuteeritakse glukoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Fotosüntees - klorofulli sisaldavates taimerakkudes (ka monedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste uhendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lahteaineteks on CO2 ja H2O ning loppproduktiks glukoos, uhtlasi eraldub O2. Valgusstaadium - fotosunteesi esimene etapp, mille kaigus ergastunud klorofulli energia arvel toimub ATP suntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nahtava valguse olemasolul. Calvini tsükkel fotosunteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille kaigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. mittesuguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism parineb uhest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
(karotioid) Ülesanne Osaleb fotosünteesi Annavad taime Koguvad protsessis. viljale punase, varuaineid. oranzi või kollase värvuse. Esinemine Esinevad taime Leidub õite Esinevad mugulates, fotosunteesi kroonlehtedes ja risoomides, organites- viljades. sibulates ja juurtes. lehtederakkudes ja vartes. Tähtsus Vajalikud taimede tolmlemiseksja seemnete levitamiseks VAKUOOLID
Alles pärast seda, kui proterosoikumi ja fanerosoikumi vahetusel vaba raud vahevööst kadus, hakkas hapnik kogunema atmosfääri. · Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks. Teine väga nõrk hapniku allikas oli vee molekulide lagunemine algosadeks UV kiirguse mõjul Maa atmosfääri ulemistes kihtides. Enamus hapnikust tekkis CO2 sidumisel fotosunteesi käigus. Fotosuntees algas juba arhaikumis, eriti tänu mere futoplankonile. Teiste sõnadega on hapniku teke Maal seotud elu tekkega. Teadlaste arvates biosfäär ja orgaanilise aine mass selles kasvas pidevalt. · Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksudeerusid CO2-ks ja N2-ks
ad erinerral arvul monomeere. Kui fotosun- Lipiidid I tes (mugulas, sibulas, risoomis) tiirklise kujul tees pidurdub voi lakkab (nt. tah,,isel prlhke- .enc1e ok.', -- - ' a]ll enelg':i . Tdrklis 2.9. FotosUnteesi tulemusena sunteesivad litn-Le[ . taimed glukoosi GlUkoosivarud talletatakse .agr-1r.te-'b s. - i '-'.. taimede sdilitusorganites. Kui fotosirntees i*|",--.2"'/r--zt" pidurdub v6i lakkab, kasutavad taimed ener-
annaabi.ee 
