« Kuum Suveõhtu » « Keskpäev» 3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade ... Käsitleb peaaegu eranditult kunstniku armastatud kodulinna Tartut. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale. Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid
· Dali eemaldus Lorcast kuna pidas tagurlikuks,et luuletaja kasutab oma loomingus folkloori ja regionaalseid elemente. Talle ei meeldinud ka enam sõbra romantilised tunded tema vastu · Lorca surm oli talle raske löök Kunstilised eksperimendid: · 1924.aasta lõpus algas periood, mil Dali töödesilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele · Umbes 1926. aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muudde stiilidega. · Selle ajajärgu maalidega tõestas ta , et valdab vanade meistrite maalitehnikat · Dali siirdumine sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929.a. ''Andaluusia koer'': · Seda filmi näidati esimest korda 1929. a juunis mitteavalikul seansil · Seda filmi nimetati esimeseks sürrealistlikuks filmiks · Juba esimesed kaadrid viivad filmi vaataja sokiseisundisse · Pärast seda filmi pühendus Dali jälle maalimisele
ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Dali modellina oma õde Ana-Mariat, kes kunstnik maail kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miro, kes Dalid 1926. aastal Cadaquesis külastas, Giorgio de Chirico ja Yves Tanguy maalidest, hakkas Dali paigutama vabalt assotsieeruvaid motiive ebatõelisena
Üritatakse edastada üldisemaid ühiskondlikke sõnumeid. Teosed on fotod ja/või sõnalised tekstid. Arhitektuur: Charles Moore Thomas Gordon Smith Maal: Carlo Maria Mariani David Ligare Robert Colescott Neokontseptualism: Cindy Sherman Jenny Holzer Barbara Kruger Hüperrealism Tõstis koos neoekspressionismiga traditsioonilised kunstiliigid taas tähelepanu alla. On fotorealistlik ning arenes välja popkunstist, kust pärineb ka jahe ning objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtuti mitte silmaga nähtud tegevusest, vaid fotost või slaidist. Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks. Motiivid on läbinisti linnlikud. Enamasti ollakse subjektist vaimustatud, kuid ilmneb ka kriitikat. Skulptuuris loodi mulaaze, mis muudeti täiesti illusionistlikuks. Maal: Richard Estes
annaabi.ee 
