Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ......................................................................................................
Punanihe Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4
Teisiti võib seda nimetada sodiaagivööks. 10. Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje? Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks? Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus
Voogsisestus analüüs (flow injection analysis - FIA). Reagendi voogu süstitakse proov, mis voo poolt kantuna reageerib ja annab signaali spektrofotomeetris. Neeldumisspektrite seos struktuuriga. Elektronspektrid ei ole eriti spetsiifilised, et neid kasutada identifitseerimiseks. Näit. kui proov on läbipaistev 200 - 800 nm vahemikus, siis ei sisalda ta konjugeeritud küllastamata sidemeid, benseeni tuma, aldehüüde, keto-rühma, nitro-rühma, bromiidi vi jodiidi. Fotomeetriline tiitrimine Eelis: saab määrata värvituid komplekse. Fotomeetriline tiitrimine sobib lahjade lahuste määramiseks, kus ekvivalentsuspunkti on raske määrata. 10 a) - titrant neelab kiirgust (iga lisatud titrandi kogus reageerib ja abtsorbtsioon ei hakka kasvama enne kui analüüt on ära reageerinud). b) - reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorbtsioon saavutab maksimumi ja jääb
Samal ajavahemikul nimetati Nõukogude Liidu laevastikku punalaevastikuks. Puna-Vene (ukraina: , Chervona Rus, poola: Ru Czerwona, ladina: Ruthenia Rubra) on Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimetus. Punane astronoomias Punanihe ehk Hubble'i seadus on USA astronoomi Edwin Hubble'i 1929. aastal avastatud nähtus, mille kohaselt liiguvad meist kaugemal asuvad galaktikad kiiremini kui lähedalasuvad. Vaata ka: gravitatsiooniline punanihe ja fotomeetriline punanihe. Jupiteril atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Marss on tuntud ka kui "punane planeet". Punane bioloogias Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Iiri punane setter on üks neljast setteritõust. Puna-dzunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on Ees-Indiast kuni Hiinani troopilistel
P0 P0 P P0 T ; A = log( ); A = -log(T ) P0 P A -absorptsioon - molaarne absorptsioon (neelduvustegur) (C=1 [mol/L], b=1 [cm]) T - läbipaistvus Läbipaistvus- Absorptsioon- Fotomeetriline tiitrimine- saab määrata värvituid ühendeid; sobib lahjade lahuste määramiseks, kus ekvivalentsuspunkti on raske määrata.a)titrant neelab kiirgust (absorptsioon ei hakka kasvama enne, kui analüüt on ära reageerinud), b) reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorptsioon saavutab maksimumi ja jääb konstantseks, kui analüüt on ära reageerinud), c)analüüt reageerub aineks, mis ei neela (tiitrimise
ensüümvahendusega reaktsiooni tulemusel katsevälja värvimuutus, mida omakorda võrreldi pakendil asuva võrdlusskaalaga või siis mõõdeti reflektomeetri abil. Nüüdisaegsed süsteemid töötavad ampermeetrilisel (elektrosensoorsel) meetodil, mille puhul vereproovis sisalduva suhkru muutumisel glükooshüdrogenaasi vahendusel tekib väike pinge, mille väärtus on võrdeline glükoosisisaldusega. See meetod on oluliselt täpsem ja palju kindlam kui fotomeetriline meetod. 858 Normaalväärtused Tühja kõhuga inimese veresuhkru piirväärtused Täiskasvanu 3,8–5,6 mmol/l Vastsündinu 2.1–3,5 mmol/l Imik 2,4–4,2 mmol/l Piirväärtus 3,336–6,672 mmol / 1 liiter = 60–120 mg / 100 ml (ümberarvutustegur: 5,56 mmol / 1 liiter = 100 mg / 100 ml). Näidustused Kõigi teadvusehäirete korral (k.a ebaselge teadvusekaotus) tuleb mõõta veresuhkrut! Vastunäidustused
annaabi.ee 
