täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv
klorofüllist pisut erineval lainepikkusel ja on niimoodi täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidide kaks põhigruppi on: ·karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; Nt: karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, ·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile. Lisaks sellele on ta ka antioksüdant ning kaitseb silmi sinise ja UV kiirguse eest. Eukarüootides omavad karotenoidid olulist rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide
Nii nagu loodusliku päikese puhul, on laiaspektrilise UVB ravi peamiseks kõrvalmõjuks päevitumine, sarvkesta paksenemine ja naha punetus. Seetõttu on soovitav määratud ravidoosidest kinni pidada. Üledoos võib tekkida sekunditega. Üledoosi ehk punetuse või (päikese)põletuse korral on tegemist naha pealmise kihi reaktsiooniga, mis ei kujuta endast väga tõsist probleemi ja möödub paari päeva jooksul. Pikemas perspektiivis, dooside kumuleerumisel, täheldatakse tõusnud fotokahjustuse ja nahavähi riski. Kiireneb naha vananemine. Rohkem on ohustatud heleda nahaga või eelneva päiksekahjustusega inimesed. Tavaliselt ei ole probleemiks 2-3-kuuline ravi. Pikaajalisel säilitusravil olevad patsiendid peaksid laskma spetsialistil nahka kontrollida iga 6 kuu järel. Kitsaspektriline UVB ravi (310-312 nm) on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud. Võrreldes laiaspektrilise UVB-ga on see spetsiifilisem, võimaldab pikemat haigusevaba perioodi ja tekitab vähem põletusi
annaabi.ee 
