asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne. Mehhaaniliste eriefektide näited on auto, mis sõidab ilma juhita või maja lastakse õhku. Optilistes efektides (kutsutakse ka fotograafilisteks efektideks) kasutatakse tehnikaid, milles pilti muudetakse pärast filmimist arvutis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) Alates 1990-datest on arvutis tehtud eriefektid esiplaanile jäänud. See annab filmitegijatele parema kontrolli filmis toimuva üle ja annab võimaluse teha paljusid efekte palju ohutumalt ja isegi kui tehnoloogia sisse tuleb, on see odavam. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect)
Molnia puhul on Maast kaugeim punkt 42 000 km kaugusel Maa keskmest ja lähim punkt 6900 km kaugusel. Selline satelliit veedab suurema osa ajast kaugeima punkti lähedal ja tema nurkkiirus valitud suurel laiuskraadil asuva punkti suhtes on sel ajal väike. Pideva kvaliteetse vaatlusrea saamiseks piisab kolmest niisugusest satelliidist. Siiani pole sellist orbiiti kaugseires kasutatud, kuid potentsiaali oleks. 3.3. Detektorid Optilise kiirguse detektorid jagunevad fotograafilisteks ja elektro-optilisteks, mis omakorda jaotatakse lainepikkuse diapasooni järgi nähtava ja lähis-infrapuna kiirguse ehk VIR detektoriteks ja soojusliku infrapuna ehk TIR detektoriteks. Viimase kahe füüsikalised printsiibid osaliselt kattuvad. Fotograafilist meetodit kasutatakse peamiselt seireks lennukilt, sest fotomaterjali ilmutamiseks on vaja tuua see laborisse. Tüüpiline aerofotoaparaat kasutab filmi laiusega 230 mm ja ruumilise lahutusega u
Allikas http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/7_5.html Foto 11. Fraunhoferi reflaktor. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.scienceblogs.de/deutsches-museum/2008/10/riesige-bienenwabe-auf-fliegendem-teppich.php 1 Zeissi reflaktor Zeissi refraktor telliti Tartu Tähetornile 1908. aastal, et asendada 1824. aastal hangitud Fraunhoferi reflaktorit. Aasta hiljem telliti fotograafilisteks vaatlusteks ka Petzval tüüpi objektiiviga fotokaamera. Teleskoop saabus Tartusse ja paigaldati 1911. aasta hilissügisel. 1927. aastal ehitati Petzvali kaamerast iseseisev astrograaf. 1947. aastal remonditi Zeissi teleskoopi. Siis vahetati välja ka objektiiv. Uue Zeissi objektiivi fookuskaugus oli aga kuuskümmend sentimeetrit lühem, seega lühendati remondi käigus ka teleskoobi toru. 1949-1950. aasta talvel kinnitati teleskoobile kaks kümne sentimeetrise läbimõõduga
intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad tõsiasjal, et fotoplaadi või filmi valgustundliku kihi tumenemine on suures ulatuses võrdeline talle ekspositsiooni ajal langenud valguse energia hulgaga. Elektrilistes fotomeetrites kasutatakse valguse vastuvõtjatena fotoelemente, fotoelektronkordisteid, fototakisteid, balomeetreid ja termopaare. Lihtsaim fotoelektriline fotomeeter koosned fotoelemendist ja osutigalvanomeetrist, mis
annaabi.ee 
