assamblaazi. Ta on küll enim tuntud oma avangardistliku fotograafia tõttu, kuid ennekõike pidas Man Ray end maalijaks. Elades New Yorgis, moodustas Man Ray koos Marcel Duchampiga dadaismi Ameerika haru. Ta oli dadaistliku rühmituse Others kaasasutaja 1917. 1921. aastal kolis Man Ray Pariisi Montaparnasse'i kvartalisse, kus teda ootasid ees sõbrad Marcel Duchamp ja Francis Picabia. Seal töötades tõi Man Ray järgmise 20 aasta jooksul fotograafiasse hulga uuendusi. Pariisis veetis Man Ray suurema osa oma elust. 19401951 elas ta Los Angeleses abiellus seal 1946. aastal tantsijanna Juliet Browneriga. Man Ray on maetud Montaparnasse'i kalmistule. 2. Maal Keskkoolis omandas Ray 1904-1908 baasteadmised kunstist ja tehnikast. Pärast keskkooli lõpetamist alustas Man Ray teed kunstnikuna, sooviga saada professionaalseks maalijaks. Ta katsetas maalide ja joonistustega 19. sajandi stiilides. Ta oli juba avangardismi imetleja, kuid ei
vastava kattega, asetada mattklaasi asemele filmikassett ning alles peale filmikasseti valguskindla siibri eemaldamist oli võimalik asuda pildistama. Eriti keeruline oli portreede pildistamine, pildistatav pidi dagerrotüüpia-ajastul istuma täiesti liikumatult 3040 sekundit. Nii kasutati tehnilisi abivahendeid, peatugesid ja rihmasid, millega pildistatav fikseeriti liikumatuks. 10 Pöördelise muutuse fotograafiasse tõi kunstnik ja fotograaf Frederic Scott Archer (18131857), kes võttis 1851. aastal patendi menetlusele, kuidas katta klaasplaate valgustundlikuks tehtud kolloodiumiga. See menetlus lühendas pildistamise säriaja mõne sekundi pikkuseks. Edasine fotograafia areng oli juba eelmainitud leiutiste arendus ja täiendustöö. Negatiivide alusmaterjaliks võeti peagi klaasi asemel kasutusele tsellofaan (tänapäeval kasutatakse negatiivide alusmaterjalina loomulikult sünteetilisi materjale)
Plussid:Oli võimalik saada üllatavalt detailseid ja kvaliteetseid pilte, Eelnenud tehnikatest lühem säriaeg Dagerrotüübi leiutamine ja täiustamine pani aluse täiesti uutele tööstus- ja kunstiharudele. Üsna pea pärast leiutise teatavaks tegemist hakati avama mitmel pool maailmas fotostuudioid ja müüma fotomeeneid. Isegi pärast uute tehnikate avastamist jäi dagerrotüüp üsna populaarseks. Levis portreemaali "surm" ja odavnemine. John f.w. Herschel tõi uuendusi fotograafiasse. Tsüanotüüpia, sinine print. Katsetas värviga, et kliirte erinevad spektri osad annavad erineva värvi. Avastas et plaatina soolad on tundlikud valgusele. Ta tõi fotograafia mõistesse negatiiv ja positiiv pilt. Avastas et soola hüposulfiiti võib kasutada fotograafia kinituseks ja nimetas selle "fix". Dagerrotüübi protsess: 1. Vaskplaat kaeti hõbedakihiga ning poleeriti hoolikalt. Nägi välja kui peegel 2
annaabi.ee 
