Multifilmid-sisu järgi: joonis ja nuku filmid. Dokumentaalfilmid ehk tõsielufilm: tõsielu järgi tehtud. Seriaal- paljudest osadest koosnev film näiteks seebiooper ehk seebikas. FOTOD Foto leiutaja on prantsuse teadlane Louis Daguerr´i. Dagerrotüüp on õhukesele hõbedakihiga kaetud plaat ehk hõbepilt. Fotograafia kreek keeles valgusega kirjutamist. Esimene fotoaparaat Eestis aastal 1840. Eesti esimene fotoateljee oli Borchardti, seda kaunistasid pitsiline drapeering, raamid üle tõmmatud riidega, palju igasuguseid iluasju ja nime sai ateljee Carl Borchardti järgi. Fotode tähtsus: Foto kui info allikas Foto kui kultuuri vahendaja Foto kui meelelahutaja Foto kui mõjutaja
valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19. sajandi teisel poolel hakata kasutama kunstvalgust, eelkõige mitmesuguseid 14 gaasilampe. Kui ilmusid esimesed elektrivoolu abil töötavad kaarlamp-valgustid, võeti needki 15 kohe kasutusele fotoateljeedes. Paljud käsitöölised loobusid senisest elukutsest ja avasid oma fotoateljee. Tekkis rohkesti rändfotograafe, kes rändasid oma varustusega ringi ning peatusid laatadel või sõjaväelaagrites 16 Fotostuudiod on arenenud koos fotograafiaga, kuna nad on tihedalt omavahel seotud. Kaua aega tagasi võis vaid unistada fotoateljeest, mis tundub meile hetkel nii tavalisena .Tänapäeva võib fotoateljee avada igaüks ja kus iganes soovib. Kõik mida vaja läheb on fotoaparaat ja pildistamis tingimused. Fotoateljeed pole väga kallid ja on kättesaadavad kõigile
Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Walter Cook oli rentnik, kellel oli kirg fotograafia vastu. Arvatakse, et hiljem oma puude tõttu, milleks oli kompjalg, kasutas ta oma hobi täistööajana. Ta avas enda fotoateljee Bridge tänavale. Tema noorim poeg võttis üle farmi ees hoolitsemise ning sai abi ka oma õdedelt ja vanematel vendadelt. TLÜ Haapsalu Kolledz 4 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 (http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html) TLÜ Haapsalu Kolledz 5 Johanna Reilson Referaat
1920. aastal pandi alus eesti filmitööstusele rajati o/ü "Estonia-Film", mille 10-aastase tegevuse käigus valmisid päevakajalised kroonika- ja lühifilmid. 1921. aastal esitas Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse fotoarhiivi komisjon kava Riigiarhiivi juurde fotoarhiivi asutamise kohta ning ühtlasi pöördus Riigiarhiivi ja teiste asjaomaste asutuste ning isikute poole üleskutsega ettevõtmist toetada ja oma kogudest teatada. 1929. ja 1934. aastal üritas Tallinna suurima fotoateljee omanik, o/ü "Estonia Film" esimees Peeter Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga oli oma tegevuse algaastail nii rahalisi kui ruumilisi raskusi ja seetõttu sai foto- ja filmiosakonna 3 asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone.
annaabi.ee 
