Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga.
kuid rääkis „bussile virutamise“ intsidendist. Ta küsis, kuidas bussijuht võis end tunda. Ta küsis rassistlik, seksistlik või homofoobne kõnepruuk; ähvardused, sõprusest/mängust tõrju- edasi: „Mida sa saad teha, et aidata asjad korda ajada või ära lahendada?“ 124 125 mine; kirjalike sõnumite, fotode/fotoallkirjade või videolinkide postitamine telefonis või Õpetajate kiusamist õpilaste poolt käsitletakse 8. peatükis. Facebookis – küberkiusamine (!) • Paljud koolid korraldavad harivaid programme, mis hõlmavad vestlusrühmi, draamat ja Mõtestamine kirjanduslikke näiteid, et tõsta ühist teadlikkust: