membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud
Sissejuhatus Paleotseeni-Eotseeni piir (~ 55.5 Ma) on tähistatud globaalse süsinikuringe muutustega maailmameres ja atmosfääris. Need muutused on seotud järsku ja massilise süsiniku sissekandega maailma süsteemi, mis omakorda põhjustas globaalset soojenemist. Seda sündmust nimetatakse Paleotseeni-Eotseeni termaalseks maksimumiks (PETM). PETM-i iseloomustab märkimisväärne (>3.0 ) negatiivne süsiniku isotoopkoosseisu muutus (CIE), mida on tuvastatud nii mere kui ka maismaa fossiilidel (Koch et al., 1992). Samuti toimus maailmamere kaltsiidi kompentsatsiooni sügavuse (CCD) tõus (Zachos et al., 2005) ja karbonaatsete setete 13 lahustumine (Thomas et al., 2000). Negatiivne CIE on põhjustatud C isotoobist vaestunud CO2 sissekandega (üle 2000 PgC) PETM-i alguses . See oli võrdlemisi kiire sündmus, mis kestis vähem kui 10 kyr (Zachos et al., 2008). Sellega see toetab hüpoteesi, et järgnev globaalne
Küüsikloomade ja lülijalgsete peajätkete vaheliste homoloogiate leidmine on keeruline. Näiteks on küüsiklooma tundlad hoopis teistsugused kui lülijalgsete tundlad. Küüsiklooma tundlate närvid saavad alguse aju piirkonnast, mis jääb silmast tahapoole, samas kui lülijalgsete tundalte närvid algavad alati vaheajust. (Eriksson, Budd, 2000) Teisest küljest on aga suu mõlemal hõimkonnal kõhtmine, aga lülijalgsete eellast fossiilidel on see olnud eespoolne. Erikssoni ja Buddi (2000) uuring näitab, et pea struktuuride närvidega varustamine eestpoolt tahapoole toimub järgnevas järjestuses: tundlad, silmad, suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on nad siiski väga sarnased mõningate kambiumi eluvormidega, mida on pakutud lülijalgsete esivanemaiks. (Eriksson, Budd, 2000)
populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel; populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; eristumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolat-sioon); nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite (seltsid, klassid, hõimkonnad) olemust. Evolutsiooni tõendid FOSSIILIDEL PÕHINEVAD TÕENDID Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Väljasurnud organismide kõrval võimaldavad evolutsiooni kulgu selgitada ka praegu Maal elavad organismid
allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur
- Ammoniidid elasid meredes 250-65 miljonit aastat tagasi - kivimkihtide vanemad kihid all ja nooremad ülalpool = võimalik fossiile ajaliselt järjestada - täpse vanuse määramiseks kasutatakse organismides leiduvaid radioaktiivseid aineid ja nende laguaineid - fossiilide abil saab jälgida liigi või organismirühma arengut - NT: Hobuse areng viievarbalisest rebasesuurusest loomast 55 miljoni aasta jooksul suureks kabjaliseks. - Fossiilidel võib olla välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid nt ürglind dinosauruste ja lindude tunnused (hambad, saba, sulestik, varvaste asend) Elavad fossiilid? - Organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pikka aega samasuguseid fossiile on leitud väga vanadest kivimkihitidest - Nendel liikidel pole elavaid väga lähedasi sugulasliike - Latimeeria suguluses roomajate, imetajate ja kiiruimsete kaladega
annaabi.ee 
