fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Fosforiringe võib jaotada kaheks osaks: geokeemiliseks ja bioloogiliseks ringeks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest.
säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Ø Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme. Fosforiit Kasutatud allikad: Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiringe Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfaadid Ø Google.ee (piltide jaoks)
Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja - rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimedele ja loomadele. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes eutrofeerumist, mis lõhub veeökosüsteeme. Olulised protsessid: Bioloogiline ringe (taimed omastavad fosfori ja lagunedes vabastavad seda), Geokeemiline ringe (fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel) • P enam levinud vorm fosforiringes: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige
Fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning ei lendu. Fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa Pseudomonas spp. ja Bacillus spp. Fosforiühendid jõuavad mulda kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena (väetis). Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima selle anorgaanilisse vormi. Põhiline osa fosforist on orgaaniliste ühenditena loomsetes või taimsetes kudedes. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, see põhjustab veekogudes akumulatsiooni. VEERINGE – vee pidev ringlemine Maal, see on võimalik tänu Päikse energia ja raskusjõule, samuti aitavad sellele kaasa ka organismid. Väike ehk ookeaniline veeringe – enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademetena merre tagasi. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal
laguneb, ja ringe kordub uuesti. Inimtegevuse mõju: Liigne toitainete hulk on, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele. Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme. Lämmastikuringe – so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Inimmõju: Seda põllumajandusliku tootmise (lämmastikväetiste kasutamise) ja fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel
annaabi.ee 
