Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23
väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Eesti taastas ühesõnaga oma iseseisvuse Nõukogude Liidus toime pandud riigipöörde ajal 20. augustil 1991.aastal pärast neli aastat kestnud laulvat revolutsiooni. Perestroikapoliitika tulekuga ei olnud Eestis esialgu ulatuslikke vastukajasid. Olukord hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul seoses nii nimetatud fosforiidikampaaniaga. Paar aastat hiljem aga lõid demokraatlikult ja rahvuslikult meelestatud jõud mitmed organisatsioonid, liikumised ja erakonnad. Organisatsioonidest oli esimene 1987.aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei.
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev
Balti apelli, kus nõuti MRP salaprotokolli tühistamist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist), põgeneti välismaale, jne. Samasugused protsessid toimusid ka Lätis ja Leedus (piiride muutmine, üliindustria- liseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine, juhitud migratsioon, põliselanike arvu vähenemine, repressioonid ja tagakiusamised, metsavendlus eriti mastaapne oli see Leedus, jne.) 2. Iseloomusta Eesti taasiseseisvumise protsessi! Ärkamisaeg Eestis algas fosforiidikampaaniaga 1986.-1987.a. Nimelt kavatses Moskva rajada Eestisse fosforiidikaevandused, mis oleksid toonud endaga kaasa erakordselt suure looduse saastatuse ja migratsiooni. Rahva protestiaktsioonide tulemusena oli Moskva sunnitud oma plaanidest loobuma. 1987. loodi esimene poliitiline ühendus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest. 1988
annaabi.ee 
