kiirgust 900 nurga all pealelangevale kiirgusele. 11 Nefelomeetrid Kui lahuse hägusus on suur, siis muutuvad nefelomeetrid tundetuks. Kasutataks kvaliteedi kontrollil toiduainetetööstuses (jookide puhtus) ja vee analüüsil 5.4 Fluorestsents ja fosforestsents spektroskoopia Luminestsents: terminit kasutatakse tähistamaks fosforestsentsi ja fluorestsentsi koosvetuna Fluorestsents. Kvandide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kigidele vimalikele ergastatud singlettolekute vnkenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku phinivoole (10-12 s jooksul). Sellest olekust kiirgavad molekulid kvante laskudes kikide ergastamata olekute vnkenivoodele (10- 9 s jooksul). Edasi lähevad molekulid phinivoo esimesele vnkenivoole kiirguseta ülemineku kaudu
● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante. Võimalik jälgida: ● Ergastuse kiirguse lainepikkust ● Emissiooni kiirguse lainepikkust 26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe Stokes’i nihkeks nimetatakse vahet absorptsiooni ja emissiooni spektrite vahel. Kui süsteem absorbeerib footoni, siis ta saab energiat ja ergastub. Aga kui ta kiirgab footoni siis ta annab ära energiat ja soojust. Kui kiiratud footoni energia on vähem kui absorbeeritud footoni energia, siis seda energiate vahet nimetatakse Stokes’i niheks. Märkus üks: toimub soojuse äraandmine (vibreerimisel) 28
Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Luminestsents - meetod, mis põhineb sellel, et molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energia kvante. Sellega on võimalik jälgida - ergastuse kiirguse lainepikkust; emissiooni kiirguse lainepikkust. 22.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) Fluorestsent - kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kõikidele võimalikele ergastatud sinlettolekute võnenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku põhinivoole. Sellest olekust kiirgavad molekulid kvante laskudes kõikide ergastamata olekute võnkenivoodele. Edasi lähevad molekulid põhinivoo esimesele võnkenivoole kiirguseta ülemineku kaudu. Fosforestsents - Osa ergastatud mlekule läheb üle tripletsesse olekusse.
(Ronan 2007) Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine. (Voolaid 2005: lk 2- 3) Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase, põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi. Neid kiiri tekitatakse 6 röntgenkiirtetorudes ning neil on palju rakendusi, näiteks meditsiini asutustes kasutatakse röntgenkiirte omadusi luumurdude, vms tuvastamiseks. (Oxlade et al 1997: 44) Ultraviolettkiirgus - UV-kiirguse moodustavad elektromagnetlained, mis tekivad näiteks siis, kui elektrivool läbib ioniseeritud gaasi kahe elektroodi vahel
annaabi.ee 
