erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma
Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon
troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel. Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel,
oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel: 5. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained: 33 Maris Kallus KKS 2010 Lämmastikku sisaldavad – aminohapped, lämmastikalused, ATP, ADP, AMP, GTP, UTP, NAD, FAD jt koensüümid, Fosfokreatiin ja kreatiin, karonsiin ja anseriin, katnitiin, atsetüülkoliin. Lämmastikku mittesisaldavad – Sahhariidid, lipiidid ja ketokehad. Mineraalained. 6. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus: Na+/Ca²+ ioonvaheti töötab paralleelselt mitmete erinevate Ca²+ transportsüsteemidega, kuid on peamine Ca²+ väljutamise mehhanism kardiomüotsüütides. Ioonide liikumise
Lihaskontraktsiooni energiaallikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: • Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape • Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab glükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett. Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega. ATP allikad ja aeg Fosfokreatiin: lühiajaline pingutus, maksimaalse jõuga Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. titiin - stabiliseerib kontraktiilseid valke ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist peale venitust.
sellele vaatamata stabiilsena, kuna selle hüdrolüüsi intensiivistumine toob endaga sele fosfokreatiinist, alati kaasa ka ATP taastootmise (resünteesi) suurenemise. Peamised ühendid, glükogeenist ja millesse kätketud energiat kasutatakse ATP resünteesi tagamiseks töötavates triglütseriididest lähtudes lihastes, on fosfokreatiin, glükogeen ja triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus töötavates lihastes võib suurel määral väheneda. Vähenemise ulatus sõltub seejuu- res alati sooritatava töö intensiivsusest ja kestusest. Näiteks 100 m sprindidistantsi läbimisel maksimaalse kiirusega võivad fosfokreatiini varud sportlase lihases ammenduda. Seevastu glükogeeni ja triglütseriidide kontsentratsioon jääb prakti- liselt muutumatuks. Vastupidavustööl on aga kõige ilmekam muutus lihastes glü-
annaabi.ee 
