5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad
5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad
Mida vähem kasutatakse orgaanilisi väetisi ja mida toitainetevaesem on muld, seda rohkem tuleb anda mineraalväetisi. (Mägi, Niiberg 1999). Viljapuude istutusaugu täitemullale soovitatakse segada juurde 10 kg komposti või kõdusõnnikut, 70 g kaalisoola, 150 g superfosfaati ning raskematel muldadel juurdumise soodustamiseks anda suuremaid väetiskoguseid. Leetunud muldadel soovitatakse 60 cm sügavusse istutusauku anda 400 g superfosfaati või 600 g fosfaadijahu, 400 g puutuhka või 60 g kaalisoola või 50 g kaaliumkloriidi ning 300...400 g lupja. (Jaama, A., Jaama, E. 1990) Kandeealises ploomiaias antakse väetised kogu aia pinnale. Igal aastal tuleb anda ühele ruutmeetrile keskmiselt 2-3 kg sõnnikut või komposti ja 10-12 g NPK- väetisi. Kui mineraaläetised antakse näiteks 10-12 % toimesisaldusega liitväetisena, tuleks seda anda 1 m2 kohta 100-120 g. Kui ploomipuu saaks on 40-50 kg puu kohta (või enamgi), tuleb eeltoodud väetisekogust
annaabi.ee 
